Ülesanne: Andke oma blogis tagasisidet õppedisaini aluste kursusele, reflekteerides oma õpikogemust Rolfe’i kolme küsimuse abil (What? So what? Now what?) Uitmõte: Kuna ma tegelikult juba olen kirjutanud refleksiooni kõigile selle kursuse kohtumiskordadele vahetult peale nende toimumist, ei tundu eriti mõistlik seda tegevust korrata. Küll tundub aga huvitava mõttena lasta sellest teha kokkuvõte ChatGPT-l ning vaadata,…

mis? Tänases loengus kandsime ette enda disainitud kursuste kokkuvõtted. Keskendusime kasutatud disainiprintsiipidele ja disainiotsuste selgitamisele. Presentatsiooni ettevalmistades sain veelkord oma kursuse tervikpildi rahulikult läbimõelda ja märgata kohti, mida veel lihvida. Abi oli ka saadud tagasisidest, kuigi see oli valdavalt positiivne. mis siis? Tänase kohtumise peamine kasu seisnes aga hoopis teiste meeskondade projektidega tutvumises. Kuna koolituste…

Ülevaade Dick & Carey süsteemse lähenemise mudelist Dick & Carey süsteemne lähenemise mudel, on struktureeritud õppedisaini lähenemine, mis pakub võimaldab pakkuda efektiivsemat individualiseeritud õpet. Mudel koosneb üheksast etapist, mida üldiselt läbitakse kindlas järjekorras, kuid teatavates etappides on mõnikord vajalik pöörduda tagasi eelnevate juurde. Selline lähenemine annab mudelile tsüklilisuse, mis on omane paljudele teistelegi disainimudelitele. D’Angelo,…

Mis? Tänase kohtumise teoreetilises osas tegelesime õpisüsteemi evalvatsiooni temaatikaga. Oluline taustainfo on, et sellised evalvatsioonipraktikad on kujunenud välja militaarkoolituse ja ärikoolituse valdkondades, mistõttu on neid raske kanda üle pehmematesse ja paindlikematesse valdkondadesse. Vaatasime täpsemalt Kirkpatrick (1959) evalvatsiooni tasemeid, milleks on: Reaktsioon – see kuidas osalejad reageerivad koolitusele. Põhimõtteliselt nende rahulolu hindamine õppekuruse ja selle asjakohasusega…

MIS? Tänast kohtumist alustasime Merrilli poolt kirja pandud õpetamise esmaste printsiipide meeldetuletamisega. Tegemist on järgnevate õppedisaini põhimõtete kogumiga: Ülesandekesksus – õppimine on kõige tõhusam, kui see toimub reaalse maailma probleemide ümber. See põhimõte rõhutab, et õpetamine peaks keskenduma reaalsetele ülesannetele, mida õppijad seisavad silmitsi, mitte abstraktsele teooriale. Praktiliste probleemide keskmes olemine aitab õppijatel näha, mis…

Ülesanne: Lahendus: Esmalt sõnastan õpiväljundid minu vastutada jäänud kursuse osale. See sai sõnastatud järgmiselt: “Generatiivse tehisintellekti üldised võimalused õpetaja töö hõlbustamiseks.” Õppekontekst on iseseisvalt läbitavad materjalid ja ülesanded Moodle vahendusel. Õpiväljundid sõnastasin järgmiselt: Tegumid, mille jaoks kavandan õppetüki käigus tehtavad harjutused ja ülesanded on: Kavandatud õppetegevused kronoloogilises järjekorras on järgmised: Tegevus Kestvus Kirjeldus Õppematerjal/Keskkond Tegevuse …

Mis? Täna alustasime sellega, et arutasime läbi, mis oli keeruline stsenaariumite ja persoonade pealt koolitustoote üldinfo kokkupanekul. Peamiselt toodi välja, et keeruline on kohe näha üldpilti. Samuti jõudsime järeldusele, et reaalses elus disainiprotsessi käigus üldiselt sisendparameetreid tagantjärele muutma ei kiputa (sest see oleks liiga kallis ja ressursimahukas). Samas teoreetilisemas kontekstis oma aine raames, saame seda…

Rühmatöö raames, jäi minu ülesandeks luua stsenaariumid kursuse onboarding’u ja lõpphindamise kohta. Et saada selgemat pilti, kuidas seda teha lugesin läbi Alan Cooper’i, Robert Reimann,’i ja Dave Cronin’i poolt kirjutatud raamatu “About Face 3” 6-nda peatüki. Stsenaariumite loomine on kõige esimene disainisamm peale andmete kogumise faasi, mis lõppes persoonade koostamisega. Stsenaariumite eesmärk on kirjeldada ideaalset…

MIS? Täna vaatasime tehnilise poole pealtüle kuidas Taiga keskkonnas oma projekte täpsemalt kirjeldada. Samuti andis õppejõud ülevaate, kuidas õppeaine raames koostatavad projektid näevad välja üldise disainitsükli kontekstis – e. et kuna ja mida mingil hetkel teha ning millele tähelepanu pöörata. Kiire ülevaade oli ka agiilse tarkvara-arenduse mudelist SCRUM, mille põhimõtteid oma töös kasutame. Ülalkirjeldatu ei…

Rühmatöö raames jäi minu ülesandeks luua persoonad kunstiringi juhendajale (primaarne persoona) ja õpilasele (sekundaarne persoona). Kuigi õpilane pole meie disainitava koolituse otsene sihtgrupp, siis mõjutab ta siiski koolituse disaini, kuna tema vajadused ja soovid omavad otsest seost sellega, mida koolitusest tahab saada õpetaja ja kunstiringi juhendaja. Ideaalis peaksid persoonad muidugi põhinema hoolikalt kogutud ja struktureeritud…