Refleksioon 22.10.2023 loengule


Mis?

Täna alustasime sellega, et arutasime läbi, mis oli keeruline stsenaariumite ja persoonade pealt koolitustoote üldinfo kokkupanekul. Peamiselt toodi välja, et keeruline on kohe näha üldpilti. Samuti jõudsime järeldusele, et reaalses elus disainiprotsessi käigus üldiselt sisendparameetreid tagantjärele muutma ei kiputa (sest see oleks liiga kallis ja ressursimahukas). Samas teoreetilisemas kontekstis oma aine raames, saame seda siiski teha, kuigi ka siin nõuab see lisaaega ja tähelepanu, et kõik omavahel seotud detailid peale muudatusi endiselt kooskõlas oleks.

Edasi tegelesime juba oma koolitustoote jaoks põhimõistete väljaselgitamisega ja neist mõistekaarti koostamisega. Millele järgnes õpiväljundite sõnastamine individuaalsete õppetükkide jaoks.

Selle viimase juures oli pikk diskussioon Merrilli õpitulemuste taksonoomia osas. Esialgu oli üsna keeruline eristada fakti mõistest. Lõpuks tundus see siiski juba arusaadavam.

Mis siis?

Minu jaoks oli kõige huvitavam ja kasulikum just Merrilli taksonoomia rakendamine näite põhjal. Kuna meil oli Annelyga juba koolitustoote üldised õpieesmärgid kokkulepitud ning need tulenesid otseselt üksikute õppetükkide temaatikast, siis oli väga mugav nüüd juba Merrilli järgi panna kirja konkreetsed õpitulemused üksikutele õppetükkidele, see läks üsna ladusalt. Usun, et see oli hea näide selle kohta, kuidas varem ettevalmistatud materjal aitas eesmärki saavutada.

Mis nüüd edasi?

Edasi tuleb kirja panna üksikute õppetükkide kava tuginedes persoonade vajadustele, kursuse üldisele struktuurile ja väljatöötatud õpitulemustele.

Kavatsen selleks kasutada LePlanner vahendit, sest visuaalselt annab see päris hea ülevaate, kuidas õpptükk reaalselt välja näeb, milliseid materjale ja mis mahus kasutatakse ning milline on rõhuasetus.