MIS?
Tänast kohtumist alustasime Merrilli poolt kirja pandud õpetamise esmaste printsiipide meeldetuletamisega. Tegemist on järgnevate õppedisaini põhimõtete kogumiga:
Ülesandekesksus – õppimine on kõige tõhusam, kui see toimub reaalse maailma probleemide ümber. See põhimõte rõhutab, et õpetamine peaks keskenduma reaalsetele ülesannetele, mida õppijad seisavad silmitsi, mitte abstraktsele teooriale. Praktiliste probleemide keskmes olemine aitab õppijatel näha, mis on õpitava asja asjakohasus ja suurendab kaasahaaravust õppeprotsessis.
Aktiveerimine – efektiivne õpetamine peaks aitama õppijatel meenutada, seostada või ehitada oma olemasolevatele teadmistele ja kogemustele. Seda saab saavutada erinevate meetoditega, nagu paludes õppijatel meenutada varasemaid kogemusi, esitades analooge või luues stsenaariume, mis on seotud nende varasemate teadmistega.
Demonstreerimine – näidete esitamine (läbitegemine, mitte ainult rääkimine) selle kohta, mida õppijalt oodatakse. Demonstratsioonid võivad olla erinevates vormides, nagu videod, simulatsioonid või õpetaja juhitud näited. See aitab õppijatel sisu sügavamalt mõista ja annab selge mudeli selle kohta, mida neilt oodatakse.
Rakendamine – õppijad peavad saama võimaluse kasutada oma uusi oskusi või teadmisi praktilises keskkonnas. See võib hõlmata harjutusi, reaalse maailma ülesandeid või simulatsioone, kus õppijad saavad praktiseerida ja rakendada õpitut turvalises keskkonnas.
Lõimimine – uute teadmiste integreerimine õppija igapäevaellu. Õppijaid tuleks julgustada peegeldama, arutlema ja rakendama uusi teadmisi või oskusi oma isiklikus või professionaalses kontekstis. See aitab tugevdada õppimist ja muuta selle osaks õppija pikaajalisest teadmistebaasist.
Neid põhimõtteid arvesse võttes tegime loengu praktilises pooles esmalt läbi harjutuse ette antud sisuga õppetüki kohta õppetrajektoori koostamiseks ning saadud kogemust rakendasime oma grupitöö kursuse õppetrajektoori visuaalseks esitamiseks.
MIS SIIS?
Töö käigus selgus, et suur osa ajast kulub visuaalse keele kokkuleppimisele. Tegelikult on planeeritud kursuse ülesehitus ja sisu juba kenasti olemas, vaja on lihtsalt näidata nii õppijale kui kursuse tellijale, kuidas kursus kulgeb, millised on seosed õppetükkide, õpiväljundite, materjalide ja keskkondade vahel. Kas ja kuidas saab õppija otsustada õpitava järjekorra osas, kas midagi saab vahele jätta või asendada.
Probleem on siin selles, et puudub standardne viis ülaltoodud informatsiooni visualiseerimiseks. On küll erinevaid meetodeid ja vahendeid, kuid ükski neist pole massiliselt kasutusse läinud.
Suutsime kiiresti omavahel kokku leppida, et kuidas ja mida oma visualiseeringus näitame, saime ka õppejõult selle kohta kasulikku tagasisidet.
MIS NÜÜD EDASI?
Kuna meil on kavandatud oma kursuse ülesehitus ja üldine sisu ning täna saime kokkuleppele ka n.ö “visuaalse keele” osas, kuidas seda kõike esitleda, siis järgmiseks sammuks ongi joonistada valmis õppetrajektoor, mis oleks kliendile kiiresti hoomatav ja piisavalt informatiivne.