{"id":99,"date":"2022-11-10T23:02:46","date_gmt":"2022-11-10T20:02:46","guid":{"rendered":"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/?p=99"},"modified":"2022-11-10T23:11:11","modified_gmt":"2022-11-10T20:11:11","slug":"artikli-the-mooc-misstep-and-the-open-education-infrastructure-kokkuvote-ja-refleksioon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/ifi7227\/artikli-the-mooc-misstep-and-the-open-education-infrastructure-kokkuvote-ja-refleksioon\/","title":{"rendered":"Artikli &#8220;The MOOC Misstep and the Open Education Infrastructure&#8221; kokkuv\u00f5te ja refleksioon"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vastusena<a href=\"https:\/\/opikeskkonnad.ee\/2022\/11\/10\/valikteema-avatud-haridus-2\/\"> Assignment 7<\/a>-le<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Kokkuv\u00f5te<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Avatud hariduse liikumine sai alguse 1970-ndatel aastatel vastusena teise maailmas\u00f5ja poolt esilekutsutud muutustele \u00fchiskonnas. Majanduskasv tekitas kiire vajadus suurema hulga k\u00f5rgharitud kodanike j\u00e4rele. Seega muutus potentsiaalsete k\u00f5rghariduse omandajate profiil&nbsp; palju laiemaks ja traditsioonilised hariduss\u00fcsteemid ei suutnud piisavalt kiiresti kohaneda ega pakkunud enam piisavat tuge (Zawacki-Richter et al., 2020).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artikkel k\u00e4sitleb aga seda, kuidas suured&nbsp; kaasaaegseid MOOC-e pakkuvad organisatsioonid on&nbsp; selle liikumise olulisi m\u00f5iste kaaperdanud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artikli alguse toob Wiley (2015) v\u00e4lja, et MOOC-ide populaarseks muutumine ning suurte organisatsioonide (Coursera, Udacity) poolt \u00fclev\u00f5tmine on teinud avatud hariduse liikumisele karuteene v\u00e4\u00e4nates muuhulgas s\u00f5na &#8220;avatud&#8221; t\u00e4hendust k\u00e4esolevas kontekstis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Wiley (2015) mainib n\u00e4itena 1969 aastal \u00dchendkuningriigis asutatud Avatud \u00dclikooli, mille juures &#8220;avatud&#8221; t\u00e4hendaski avatud juurdep\u00e4\u00e4su, mis oli tolle aja kohta v\u00e4ga edumeelne otsus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samas l\u00e4htub t\u00e4nap\u00e4evane avatus hariduse liikumine hoopis &#8220;avatuse&#8221; m\u00f5istest, mis laieneb \u00f5ppematerjalide k\u00e4ttesaadavusele ja kasutamis\u00f5igusele &#8220;avatud litsentsi&#8221; m\u00f5istes. N\u00e4itena&nbsp; tuuakse 2001 aastal alguse saanud MIT OpenCourseWare initsiatiiv, mille raames loodud \u00f5ppematerjalid olid vabalt k\u00e4ttesaadavad, levitatavad ja kasutatavad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samuti v\u00f5tab Wiley (2015) v\u00e4ga tabavalt kokku, miks selline uus &#8220;avatus&#8221; on oluline &#8211; &#8220;Avatus h\u00f5lbustab ootamatust.&#8221; Kuna avatud \u00f5ppematerjalide kasutamisega ei kaasne lisakulusid, siis see soodustab oluliselt eksperimenteerimist. See omakorda aga v\u00f5imaldab esile kerkida uutel ja ootamatutel tulemustel ja innovatsioonil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Edasi j\u00f5uabki artikli autor kaasaaegsete MOOC-ide juurde, ning ilmneb, et need on &#8220;avatud&#8221; ainult esialgse juurdep\u00e4\u00e4su m\u00f5istes. Kursuste sisu on t\u00e4ielikult autori\u00f5igustega kaitstud ja selle kasutamistingimused on piiravamad kui suurte ajakirjandusorganisatsioonide omad. Nende kursuste populaarsus aga on toonud kaasa illusiooni, et &#8220;avatus&#8221; peakski hariduses t\u00e4hendama ainult esialgse juurdep\u00e4\u00e4su avatust (Wiley, 2015).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Olles toonud v\u00e4lja p\u00f5hiprobleemi pakub Wiley (2015) lahendusena, et hariduse juures peaks avatust k\u00e4sitlema just avatud litsentside kontekstis. Hariduses kasutatavad t\u00f6\u00f6d (\u00f5ppematerjalid) peaks olema litsentseeritud nii, et nende kasutajatele oleks tagatud j\u00e4rgnevad viis \u00f5igust:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>\u00d5igus s\u00e4ilitada<\/strong> &#8211; \u00f5igus luua, omada ja kontrollida koopiaid materjalidest.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>\u00d5igus taaskasutada<\/strong> &#8211; \u00f5igus materjale kasutada eri viisidel (erinevad \u00f5ppevormid, esitusvormid jne.)<\/li>\n\n\n\n<li><strong>\u00d5igus kohendada<\/strong> &#8211; \u00f5igus materjale modifitseerida, adapteerida, t\u00e4psustada.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>\u00d5igus kokku segada<\/strong> &#8211; \u00f5igus kombineerida originaalset v\u00f5i kohendatud materjali teiste avatud materjalidega, et luua midagi uut.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>\u00d5igus edasi jagada<\/strong> &#8211; \u00f5igus jagada koopiaid originaallist, kohandatud v\u00f5i kokkusegatud materjalidest teistele.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selliste \u00f5iguste andmise v\u00f5imalusi pakuvad <a href=\"https:\/\/creativecommons.org\/\">Creative Commons<\/a> litsentsid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Wiley (2015) m\u00f5tiskleb, et kas \u00fclal loetletud \u00f5igustel p\u00f5hineva &#8220;avatuse&#8221; m\u00f5iste rakendamine olemasolevatele MOOC-idele teeks neid kuidagi v\u00e4hem &#8220;massiivseteks&#8221; ning leiab, et muidugi mitte. Pigem vastupidi. Kuid artikli kirjutamise aja (ja ka praeguse) seisuga on MOOC-id lihtsalt tavaliselt avatud esialgse juurdep\u00e4\u00e4suga veebikursused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuna autori vaates pole ei saanud MOOC-idest loodetud haridusinnovatsiooni, siis pakub Wiley (2015) v\u00e4lja omapoolse idee, milleks on avatud hariduse infrastruktuur. Infrastruktuuri all peab autor siin silmas avalikult ja vabalt k\u00e4ttesaadavat sisu, millel haridus p\u00f5hineb. Selline infrastruktuur koosneks minimaalselt j\u00e4rgnevatest elementidest:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Avatud kvalifikatsioonid<\/strong> &#8211; kuidas me kinnitame, et teadmised\/oskused on omandatud<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Avatud hindamisviisid<\/strong> &#8211; kuidas me teadmiste\/oskuste olemasolu kontrollime<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Avatud \u00f5ppematerjalid<\/strong> &#8211; millega ja kuidas me teadmisi ja oskusi \u00f5petame\/\u00f5pime<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Avatud p\u00e4devused<\/strong> &#8211; mida me \u00fcldse \u00f5petame<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu n\u00e4ha on nendest elementidest, alates viimasest ja liikudes sealt loogiliselt \u00fclespoole, v\u00f5imalik kiiresti ja v\u00e4hese kulu ning keerukusega panna kokku uusi paindlikke \u00f5pimudeleid. See eeldab aga, et loetletud elemendid on litsentseeritud avatud litsentside alusel (Wiley, 2015).<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Refleksioon<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Minu hinnangul oli tegemist erakordselt huvitava ja h\u00e4sti loetava ning p\u00f5hjendatud artikliga. Avatud hariduse liikumise ajalooga ma eelnevalt kursis ei olnud ja infot otsides komistasin Zawack-Richter et al. (2020) artikli otsa, mis oli samuti huvitav lugemine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Autori poolt v\u00e4lja toodud avatuse viis p\u00f5him\u00f5tet seostusid mulle kohe <a href=\"https:\/\/www.fsf.org\/\">Free Software Foundation&#8217;i (FSF)<\/a> poolt v\u00e4lja toodud nelja &#8220;vabadusega&#8221;, mille alusel nad m\u00e4\u00e4ratlevad avatud tarkvara:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Vabadus 0<\/strong> &#8211; vabadus kasutada tarkvara mistahes eesm\u00e4rgil<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Vabadus 1<\/strong> &#8211; vabadus uurida, kuidas tarkvara t\u00f6\u00f6tab ja seda muuta vastavalt soovile.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Vabadus 2<\/strong> &#8211; vabadus jagada koopiaid originaalsest tarkvarast teistele soovijatele<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Vabadus 3<\/strong> &#8211; vabadus jagada koopiaid enda poolt modifitseeritud tarkvarast teistele soovijatele.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/www.gnu.org\/philosophy\/free-sw.html#four-freedoms\">Link veebilehele<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuigi FSF-I <a href=\"https:\/\/www.gnu.org\/licenses\/gpl-3.0.en.html\">GPL litsents<\/a> on palju vanem ja oluliselt \u00e4\u00e4rmuslikum kui Creative Commons litsentsid (GPL on pigem <em>copyleft<\/em> t\u00fc\u00fcpi ja CC siiski <em>copyright<\/em> t\u00fc\u00fcpi), on neil siiski teatav p\u00f5him\u00f5tteline sarnasus, mis minu arvates v\u00e4ljendub eesm\u00e4rgis. Minu arvates on m\u00f5lemal juhul tegemist katsega pakkuda ressurssidele v\u00f5imalikult laia ligip\u00e4\u00e4su eesm\u00e4rgiga v\u00f5imaldada innovatsiooni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artikli teises pooles k\u00e4sitletud temaatika hariduse infrastruktuurist andis minu jaoks teemale uue vaate. Ma polnud kunagi varem m\u00f5elnud, et millised v\u00f5iksid olla minimaalsed vajalikud baaskomponendid \u00f5petamiseks. Sellist l\u00e4henemist on kindlasti kasulik meeles pidada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><span style=\"text-decoration: underline;\">Allikad:<\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Zawacki-Richter, O., Conrad, D., Bozkurt, A., Aydin, C. H., Bedenlier, S., Jung, I., St\u00f6ter, J., Veletsianos, G., Blaschke, L. M., Bond, M., Broens, A., Bruhn, E., Dolch, C., Kalz, M., Kerres, M., Kondakci, Y., Marin, V., Mayrberger, K., M\u00fcskens, W., Naidu, S., Qayyum, A., Roberts, J., Sangr\u00e0, A., Loglo, F. S., Slagter van Tryon, P. J., &amp; Xiao, J. (2020). Elements of Open Education: An Invitation to Future Research .&nbsp;<em>The International Review of Research in Open and Distributed Learning<\/em>,&nbsp;<em>21<\/em>(3), 319-334. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.19173\/irrodl.v21i3.4659\">https:\/\/doi.org\/10.19173\/irrodl.v21i3.4659<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Wiley, D. (2015). The MOOC Misstep and the Open Education Infrastructure. C. J. Bonk, M. M. Lee, T. C. Reeves, &amp; T. H. Reynolds (toim.),&nbsp;<em>MOOCs and Open Education Around the World<\/em>&nbsp;(lk 3\u201311). Routledge.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vastusena Assignment 7-le Kokkuv\u00f5te Avatud hariduse liikumine sai alguse 1970-ndatel aastatel vastusena teise maailmas\u00f5ja poolt esilekutsutud muutustele \u00fchiskonnas. Majanduskasv tekitas kiire vajadus suurema hulga k\u00f5rgharitud kodanike j\u00e4rele. Seega muutus potentsiaalsete k\u00f5rghariduse omandajate profiil&nbsp; palju laiemaks ja traditsioonilised hariduss\u00fcsteemid ei suutnud piisavalt kiiresti kohaneda ega pakkunud enam piisavat tuge (Zawacki-Richter et al., 2020). Artikkel k\u00e4sitleb aga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-99","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ifi7227"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":107,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99\/revisions\/107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}