{"id":91,"date":"2022-10-16T01:06:17","date_gmt":"2022-10-15T22:06:17","guid":{"rendered":"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/?p=91"},"modified":"2022-10-16T01:10:28","modified_gmt":"2022-10-15T22:10:28","slug":"kokkuvote-artiklist-envisioning-the-post-lms-era-the-open-learning-network","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/ifi7227\/kokkuvote-artiklist-envisioning-the-post-lms-era-the-open-learning-network\/","title":{"rendered":"Kokkuv\u00f5te artiklist &#8220;Envisioning the Post-LMS Era: The Open Learning Network&#8221;"},"content":{"rendered":"\n<p><a href=\"https:\/\/opikeskkonnad.ee\/2022\/10\/12\/kolmas-teema-personaalsed-ja-avatud-opikeskkonnad-2\/\">Vastuseks assignment 4-le <\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Valisin tutvumiseks J. Mott artikli &#8220;Envisioning the Post-LMS Era: The Open Learning Network&#8221;, kuna olen varem veidi puutunud kokku erinevate \u00f5pihalduss\u00fcsteemide liidestamisega ning tundsin huvi, kuidas pakutud lahendus, mis peaks olema midagi personaalse \u00f5piv\u00f5rgustiku ja \u00f5pihalduss\u00fcsteemi vahepealset, peaks v\u00e4lja n\u00e4gema ja mis sellise lahenduse kujunemiseni \u00fcldse viis. Minu eesm\u00e4rk on teha suhteliselt tehnilisest artiklist l\u00fchike ja arusaadav kokkuv\u00f5te. Seda sissejuhatust tagantj\u00e4rele kirjutades toon kohe v\u00e4lja, et aeg on artikliga oma t\u00f6\u00f6 teinud. M\u00f5ned n\u00e4iteks toodud teenused on lakanud olemast ning tehnoloogilised standardid ja ideed, mida kirjeldatakse uutena on praeguseks, kas tavap\u00e4rased v\u00f5i isegi veidi vananenud.<\/p>\n\n\n\n<p>Vaatamata sellele on artikkel siiski v\u00e4ga informatiivne. Eriti osa, mis puudutab \u00f5pihalduss\u00fcsteemide probleeme kaasaaegsete \u00f5pik\u00e4sitlustega aga ka see osa, mis anal\u00fc\u00fcsib, miks personaalsed \u00f5piv\u00f5rgustikud on tehniliselt problemaatilised.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ljapakutud lahendus ise on tehniliselt samuti huvitav, kuigi julgen v\u00e4ita, et erinevate s\u00fcsteemide liidestamise keerukustaset on alahinnatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Mott (2010) toob oma artiklis v\u00e4lja, et \u00f5pihalduss\u00fcsteemid (LMS) on muutunud k\u00f5rgharidusasutustes&nbsp; standardiks, kuid peamiselt kasutatakse neid&nbsp; administratiivfunktsioonide t\u00e4itmiseks (kursuste haldamine), mitte \u00f5ppimisega seotud tegevuste l\u00e4biviimiseks.&nbsp; Seda p\u00f5hjendatakse peamiselt sellega, et \u00f5pihalduss\u00fcsteemid ei toeta kaasaaegseid \u00f5pimeetodeid ja l\u00e4henemisi:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>\u00f5pihalduss\u00fcsteemid on sageli kursusekesksed &#8211; kursus algab, saab l\u00e4bi ja kaob.&nbsp; See ei toeta vajadust \u00f5ppida \u00f5ppija jaoks sobival ajal ja tempos;<\/li><li>\u00f5pihalduss\u00fcsteemid on \u00f5petajakesksed. Tegevude algatajaks ja kontrollijaks on \u00f5petaja. \u00d5ppija ei saa eriti oma \u00f5pitegevust juhtida.<\/li><li>\u00d5pihalduss\u00fcsteemide kaudu pakutud&nbsp; kursused kipuvad olema kinnised, mis p\u00e4rsib sisu jagamist erinevate kursuste vahel ja suhtlust ning info ja kogemuste jagamist \u00f5ppijate vahel, kes on erinevatel kursustel.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>\u00dclaltoodud probleemide t\u00f5ttu tuuakse artiklis v\u00e4lja tendents, et nii \u00f5pilased, \u00f5petajad kui institutsioonid liiguvad j\u00e4rjest rohkem avatud arhitektuuriga vahendite poole, millest kujundatakse v\u00e4lja oma personaalsed \u00f5piv\u00f5rgustikud (PLN \u2013 personal learning network) (Mott, 2010).<\/p>\n\n\n\n<p>Personaalsete \u00f5piv\u00f5rgustike &#8220;v\u00f5lu&#8221; seisneb selles, et need mitte ainult ei agregeeri erinevat sisu ja t\u00f6\u00f6vahendeid, vaid neist peaks saama \u00f5ppijate isehallatud keskkonnad, mis toetavad \u00f5ppija-keskset paradigmat (Mott, 2010).<\/p>\n\n\n\n<p>Samas tuuakse artiklis v\u00e4lja, et personaalsete \u00f5pikeskkondade ja v\u00f5rgustike puhul esineb ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid n\u00f5rkusi, mis p\u00e4rsivad nende kasutuselev\u00f5ttu. Selliste n\u00f5rkustena toob Mott (2010) v\u00e4lja:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Personaalsed \u00f5pikeskkonnad on keerulised ja kogenematutel kasutajatel on neid raske luua.<\/li><li>Personaalsete \u00f5pikeskkondade kasutamisega kaasnevad turvalisuse ja andmekaitseprobleemid.<\/li><li>Institutsioonidel puudub andmete \u00fcle kontroll<\/li><li>Vahendite t\u00f6\u00f6kindlust pole v\u00f5imalik tagada<\/li><li>Kasutajate keskhaldus puudub<\/li><li>T\u00f6\u00f6vahendite koostalitlust ja integratsiooni on raske ja kulukas tagada.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Lahendusena \u00f5pihalduss\u00fcsteemide puuduj\u00e4\u00e4kide ja personaalsete \u00f5pikeskkondade n\u00f5rkuste v\u00e4ltimiseks pakub Mott (2010) v\u00e4lja avatud \u00f5piv\u00f5rgustiku mudeli ja arhitektuuri, mis peaks panema kokku \u00f5pihalduss\u00fcsteemide ja personaalsete \u00f5pikeskkondade tugevused.<\/p>\n\n\n\n<p>Pakutud lahenduse peamine iva peitub modulaarsuses ja koostalitlusv\u00f5imes. Ehk siis avatud \u00f5piv\u00f5rgustik koosneb erinevatest, omavahel \u00fchilduvatest osadest, mida saab vastavalt vajadusele kombineerida. P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ib need osad jagada kahte leeri. \u00dcheltpoolt t\u00f6\u00f6vahendid ja teenused, mis t\u00f6\u00f6tavad asutuse (n\u00e4iteks \u00fclikooli) sisev\u00f5rgus ja v\u00f5ivad seet\u00f5ttu k\u00e4idelda tundlike andmeid. Teiselt poolt avatud t\u00f6\u00f6vahendid, mis on avalikult k\u00e4ttesaadavad ja t\u00f6\u00f6tavad &#8220;pilves&#8221;. Esimesed tagavad \u00fclikoolile vajaliku kontrolli, teised aga \u00f5ppijale vajaliku avatuse ja paindlikkuse (Mott, 2010).<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5imaliku minimaalse arhitektuuri komponentidena toob Mott (2010) v\u00e4lja:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Veebip\u00f5hise kasutajaliidesega portaali, mille kaudu kasutaja avatud \u00f5piv\u00f5rgustikku sisse logib.<\/li><li>ID repositoorium &#8211; seda haldab \u00f5piv\u00f5rgustikku kasutav asutus, siin hoitakse \u00f5pilaste andmeid.<\/li><li>\u00d5pilaste infos\u00fcsteem &#8211; seda haldab \u00f5piv\u00f5rgustikku kasutav asutus, selle abil toimub kasutajakontode haldus ja sidumine teenustega.<\/li><li>Teenused &#8211; erinevad, kasutajatele vajalikke funktsioone pakkuvad keskkonnad ja vahendid, mis v\u00f5ivad kuuluda kolmandale osapoolele ja olla avalikud.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Nende komponentide koostalitlusv\u00f5ime aluseks on teenusp\u00f5hine arhitektuur, mis kasutab andmevahetuseks HTTP protokolli. Kogu lahenduse m\u00f5te seisneb selles, et arhitektuuri keerukus on tavakasutaja eest peidetud &#8211; tema ei pea erinvaid komponente liidestama (Mott, 2010).<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4itena toob Mott (2010) v\u00e4lja Brigham Young nimelise \u00fclikooli (Brigham Young University) avatud \u00f5piv\u00f5rgustiku.<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Kasutatud allikas:<\/span><\/p>\n\n\n\n<p>Mott, J. (2010). Envisioning the Post-LMS Era: The Open Learning Network.\u00a0<em>EDUCAUSE Quarterly, 33<\/em>(1).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Minu personaalse \u00f5pikeskkonna skeem<\/h2>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"643\" height=\"840\" src=\"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/Untitled-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-92\" srcset=\"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/Untitled-1.jpg 643w, https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2022\/10\/Untitled-1-230x300.jpg 230w\" sizes=\"auto, (max-width: 643px) 100vw, 643px\" \/><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vastuseks assignment 4-le Valisin tutvumiseks J. Mott artikli &#8220;Envisioning the Post-LMS Era: The Open Learning Network&#8221;, kuna olen varem veidi puutunud kokku erinevate \u00f5pihalduss\u00fcsteemide liidestamisega ning tundsin huvi, kuidas pakutud lahendus, mis peaks olema midagi personaalse \u00f5piv\u00f5rgustiku ja \u00f5pihalduss\u00fcsteemi vahepealset, peaks v\u00e4lja n\u00e4gema ja mis sellise lahenduse kujunemiseni \u00fcldse viis. Minu eesm\u00e4rk on teha suhteliselt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-91","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ifi7227"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":94,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/91\/revisions\/94"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=91"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=91"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}