{"id":55,"date":"2022-09-15T14:41:01","date_gmt":"2022-09-15T11:41:01","guid":{"rendered":"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/?p=55"},"modified":"2022-09-15T14:57:10","modified_gmt":"2022-09-15T11:57:10","slug":"uk-computing-at-school-oppekava-ulevaade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/ifi7034\/uk-computing-at-school-oppekava-ulevaade\/","title":{"rendered":"UK Computing At School \u00f5ppekava \u00fclevaade"},"content":{"rendered":"\n<p>Saamaks paremat tunnetust CAS-i poolt pakutavast \u00f5ppekvast annan esmalt \u00fclevaate  &#8220;Computing&#8221; m\u00f5istest, mida originaalmaterjalides laialt kasutatakse ning kirjeldan ka organisatsiooni ennnast.<\/p>\n\n\n\n<p> CAS-I j\u00e4rgi on &#8220;Computing&#8221; m\u00f5istel kolm teineteist t\u00e4iendavat komponenti: <strong>informaatika <\/strong>(computer science), <strong>infotehnoloogia <\/strong>(information technology) ja <strong>digip\u00e4devused <\/strong>(digital literacy). [1]<\/p>\n\n\n\n<p><strong>CAS kui organisatsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Briti CAS (Computing At School) liikumine defineerib end rohujuuretasandi organisatsioonina, mis edendab ja toetab informaatika tipp-tasemel \u00f5petamist p\u00f5hi- kesk- ja k\u00f5rgkoolides. CAS kuulub BCS (British Computer Society) alla. [2]<\/p>\n\n\n\n<p>BCS &#8211; t\u00e4psemalt BCS, The Chartered Institute for IT &#8211; on ameti\u00fchendus ja akadeemiline selts, mis koondab infotehnoloogia ja informaatika erialade esindajaid. Muuhulgas on organisatsioonil oluline roll valdkonna hariduse edendamisel. [3]<\/p>\n\n\n\n<p>Oluline on m\u00e4rkida , et CAS n\u00f5ukogusse kuuluvad ka Microsofti ja Google esindajad. [4]<\/p>\n\n\n\n<p>Organisatsiooni eesm\u00e4rkideks on muuhulgas seatud:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Informaatikast peab saama kindlalt juurdunud&nbsp; p\u00f5hi\u00f5ppeaine matemaatika ja loodusteaduste k\u00f5rval. Seda k\u00f5igis kooliastmetes. [2]<\/li><li>\u00d5pealajuhatajad tunnustavad informaatikat, infotehnoloogiat ja digip\u00e4devusi kui v\u00f5rdse staatusega p\u00f5hiaineid, mis on h\u00e4davajalik nende kooli edu tagamisel. [2]<\/li><li>J\u00e4rjest rohkem \u00f5pilasi valib vabatahtlikult informaatika, infotehnoloogia ja\/v\u00f5i digip\u00e4devuste alaseid aineid k\u00f5igis koolitasemetes ning otsustavad hiljem ka karj\u00e4\u00e4ri kasuks m\u00f5nes seotud valdkonnas. [2]<\/li><li>K\u00f5ik \u00f5pilased omandavad suurep\u00e4rased algoritmilise m\u00f5tlemise oskused ning on v\u00f5imelised neid rakendama oma \u00f5pingutes olenemata sellest, kas nad edasisel haridusteel ostustavad informaatikaalase hariduse kasuks v\u00f5i mitte. [2]<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>CAS \u00f5ppekava (Teach Computing Curriculum) \u00fclevaade.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>UK harisuds\u00fcsteemis eristatakse nelja kooliastet (Key Stage, KS), mis jagunevad [5]:<\/p>\n\n\n\n<p><br><strong>KS1 <\/strong>&#8211; esimene ja teine klass; vanus 5-7 [<br><strong>KS2<\/strong> &#8211; kolmas kuni kuues klass; vanus 7-11 <br><strong>KS3<\/strong> &#8211; seitsmes kuni \u00fcheksas klass; vanus 11-14 <br><strong>KS4<\/strong> &#8211; k\u00fcmnes kuni \u00fcheteistk\u00fcmnes klass; vanus 14-16 <\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>CAS pakub v\u00e4lja mahuka &#8220;Teach Computing Curriculum&#8221; \u00f5ppekava, mille sisu kirjeldan \u00fclevaatlikult kooliastmete kaupa, kasutades selleks peamiselt teemade nimetusi ja m\u00e4rks\u00f5nu. L\u00fchikeseks kokkuv\u00f5tteks on kogu \u00f5ppekava kirjeldamine liialt mahukas.<\/p>\n\n\n\n<p>Olgu veel \u00f6eldud, et \u00f5ppekava on ehitatud \u00fcles kindlate alamvaldkonande \u00fcmber. Igal aastal k\u00e4sitletakse midagi igast valdkonnast, liikudes lihtsamalt keerukamale vastavalt \u00f5pilaste vanusele ja v\u00f5imetele. Valdkondade alamteemad on \u00fcldjuhul iseseisvad, kuid programmeerimist k\u00e4sitlevad teemad on omavahel \u00f5ppekavas seotud, ning hiljem \u00f5petatavad eeldavad teadmisi eelmistest.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><span style=\"text-decoration: underline;\">Key Stage 1<\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Esimesel \u00f5ppeaasta<\/strong> [6]<ul><li>Meid \u00fcmbritseva tehnoloogia \u00e4ratundmine<\/li><li>Digitaalne joonistamine<\/li><li>Roboti liigutamine k\u00e4skude abil<\/li><li>Andmete gruppeerimine<\/li><li>Digitaalne kirjutamine<\/li><li>Animatsioonide manipuleerimine k\u00e4skude abil<\/li><\/ul><\/li><li><strong>Teine \u00f5ppeaasta<\/strong> [6]<ul><li>Infotehnoloogia vahendid ja nende kasutamine<\/li><li>Digitaalne fotograafia<\/li><li>Algoritmide programmeerimine liigutatava roboti n\u00e4itel<\/li><li>Piktogrammide kasutamine &#8211; andmete esitamine piktogrammide kujul<\/li><li>Digitaalne muusika &#8211; mustrite leidmine muusikas, muusikalise mustri\/r\u00fctmi loomine.<\/li><li>Programmi stuktuuri m\u00f5istmine<\/li><\/ul><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong><span style=\"text-decoration: underline;\">Key Stage 2<\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>kolmas \u00f5ppeaasta<\/strong> [7]<ul><li>Arvutiv\u00f5rgu m\u00f5iste<\/li><li>Stopp-kaader animatsioon<\/li><li>Puu-kujulised andmestruktuurid<\/li><li>Digitaalse dokumendi toimetamine<\/li><li>S\u00fcndmused ja teevused programmeerimise kontekstis<\/li><\/ul><\/li><li><strong>neljas \u00f5ppeaasta<\/strong> [7]<ul><li>Internet<\/li><li>audiot\u00f6\u00f6tlus<\/li><li>kordused<\/li><li>Andmete logimine<\/li><li>fotot\u00f6\u00f6tlus<\/li><li>ts\u00fcklid<\/li><\/ul><\/li><li><strong>viies \u00f5ppeaasta<\/strong> [7]<ul><li>Infos\u00fcsteemid<\/li><li>Valiklausete kasutamine riistvarakontrolleril<\/li><li>Lameandmebaasid<\/li><li>Sissejuhatus vektorgraafikasse<\/li><li>Hargnevused programmides<\/li><\/ul><\/li><li><strong>kuues \u00f5ppeaasta<\/strong> [7]<ul><li>Kommunikatsioon arvutiv\u00f5rkude vahendusel<\/li><li>Veebilehe loomine<\/li><li>muutujate kasutamine<\/li><li>Tabelarvutus<\/li><li>3D modelleerimine<\/li><li>Riistvarakontrolleri keerukam kasutamine<\/li><\/ul><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong><span style=\"text-decoration: underline;\">Key Stage 3<\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>seitsmes \u00f5ppeaasta<\/strong> [8]<ul><li>Sisu esitamine digitaalse meedia abil<\/li><li>Andmeedastusprotokollid ja arvutiv\u00f5rgud<\/li><li>Meedia efektiivne kasutamine<\/li><li>Programmeerimine Scratch keskkonnas<\/li><li>Andmete modelleerimine tabelarvutuse abil<\/li><\/ul><\/li><li><strong>kaheksas \u00f5ppeaasta<\/strong> [8]<ul><li>Vektorgraafika<\/li><li>Andmet\u00f6\u00f6tluss\u00fcsteemide komponendid<\/li><li>Veebiarendus<\/li><li>S\u00fcmbols\u00fcsteemide kasutamine<\/li><li>Mobiili\u00e4ppide arendus<\/li><li>Sissejuhatus Pythoni programmeerimiskeelde<\/li><\/ul><\/li><li>\u00fcheksas \u00f5ppeaasta [8]<ul><li>Pythoni programmeerimine koos keerulisemate andmemassiividega<\/li><li>Animatsioonid<\/li><li>Infoteadus<\/li><li>digitaalne meedia<\/li><li>sissejuhatus k\u00fcberturbesse<\/li><li>Programmeerimisoskuste rakendamine riistvarakontrolleril<\/li><\/ul><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong><span style=\"text-decoration: underline;\">Key Stage 4<\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>GCSE (General Certificae of Secondary Education) eksamiteks ettevalmistujatele<\/strong> [9]<ul><li>Programmeerimine 1 &#8211; p\u00f5hialused<\/li><li>Programmeerimine 2-&nbsp; valiklaused<\/li><li>Programmeerimine 3 &#8211; kordused<\/li><li>Programmeerimine 4 &#8211; alamrutiinid<\/li><li>Programmeerimine 5 &#8211; massiivid ja loendid<\/li><li>Programmeerimine 6 &#8211; paisktabelid ja andmefailid<\/li><li>Algoritmid 1 &#8211; p\u00f5him\u00f5isted<\/li><li>Algoritmid 2 &#8211; otsing ja sorteerimine<\/li><li>Andmete esitamine<\/li><li>Arvutiv\u00f5rgud<\/li><li>V\u00f5rkude turvalisus<\/li><li>Andmebaasid ja SQL<\/li><li>HTML<\/li><li>Objekt-orienteeritud programmeerimine<\/li><\/ul><\/li><li><strong>teistele <\/strong>[9]<ul><li>Online turvalisus<\/li><li>Infotehnoloogia t\u00f6\u00f6kohtodel<\/li><li>Meedia<\/li><li>Robootika<\/li><li>Tabelarvutus<\/li><li>Infotehnoloogia kasutamine projektihalduses<\/li><\/ul><\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Nagu n\u00e4ha on tegemist \u00e4\u00e4rmiselt tehnoloogiakeskse (et mitte \u00f6elda tehnokraatliku) ja ambitsioonika \u00f5ppekavaga. Paljud k\u00e4sitletavad teemad on Eestis kavas ainult k\u00f5rg- v\u00f5i ametikoolides vastavatel erialadel.<\/p>\n\n\n\n<p>UK koolis\u00fcsteemi mitte eriti t\u00e4pselt tundes on raske m\u00f5ista, kuidas see k\u00f5ik peaks muu \u00f5petatava k\u00f5rval ajaliselt \u00e4ra mahtuma.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Allikad:<\/p>\n\n\n\n<p>[1] <a href=\"https:\/\/www.computingatschool.org.uk\/resource-library\/primary-computing\">https:\/\/www.computingatschool.org.uk\/resource-library\/primary-computing<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>[2] <a href=\"https:\/\/www.computingatschool.org.uk\/media\/ogmjqhdb\/cas-board-terms-of-reference-v4.pdf\">https:\/\/www.computingatschool.org.uk\/media\/ogmjqhdb\/cas-board-terms-of-reference-v4.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>[3] <a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/BCS,_The_Chartered_Institute_for_IT\">https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/BCS,_The_Chartered_Institute_for_IT<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>[4] <a href=\"https:\/\/www.computingatschool.org.uk\/about-us\/cas-board\">https:\/\/www.computingatschool.org.uk\/about-us\/cas-board<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>[5] <a href=\"https:\/\/www.gov.uk\/national-curriculum\">https:\/\/www.gov.uk\/national-curriculum<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>[6] https:\/\/teachcomputing.org\/curriculum\/key-stage-1<\/p>\n\n\n\n<p>[7] https:\/\/teachcomputing.org\/curriculum\/key-stage-2<\/p>\n\n\n\n<p>[8] https:\/\/teachcomputing.org\/curriculum\/key-stage-3<\/p>\n\n\n\n<p>[9] https:\/\/teachcomputing.org\/curriculum\/key-stage-4<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saamaks paremat tunnetust CAS-i poolt pakutavast \u00f5ppekvast annan esmalt \u00fclevaate &#8220;Computing&#8221; m\u00f5istest, mida originaalmaterjalides laialt kasutatakse ning kirjeldan ka organisatsiooni ennnast. CAS-I j\u00e4rgi on &#8220;Computing&#8221; m\u00f5istel kolm teineteist t\u00e4iendavat komponenti: informaatika (computer science), infotehnoloogia (information technology) ja digip\u00e4devused (digital literacy). [1] CAS kui organisatsioon Briti CAS (Computing At School) liikumine defineerib end rohujuuretasandi organisatsioonina, mis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-55","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ifi7034"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":63,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/55\/revisions\/63"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=55"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=55"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}