{"id":42,"date":"2022-09-14T21:34:55","date_gmt":"2022-09-14T18:34:55","guid":{"rendered":"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/?p=42"},"modified":"2022-09-15T10:53:34","modified_gmt":"2022-09-15T07:53:34","slug":"reflektsioon-a-molnari-artikli-computers-in-education-a-brief-history-pohjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/ifi7227\/reflektsioon-a-molnari-artikli-computers-in-education-a-brief-history-pohjal\/","title":{"rendered":"Refleksioon A. Molnari artikli \u201cComputers in Education: A Brief History\u201d p\u00f5hjal"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><span style=\"text-decoration: underline;\">Lahenduseks Assignment 2-le: <\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/opikeskkonnad.ee\/2022\/09\/12\/esimene-teema-ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost-5\/\">https:\/\/opikeskkonnad.ee\/2022\/09\/12\/esimene-teema-ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost-5\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artikli alguses toob autor v\u00e4lja neli olulist arengut, mille koosm\u00f5jus muutus arvutite kasutamine haridusvaldkonnas oluliseks.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Arvutitel ja nende abil kasutatavate tehnoloogiate poolt pakutav tohutu majanduslik eelis n\u00f5uab, et rahvastik oleks selles valdkonnas haritud (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">See seisukoht on \u00fchiskondlikust vaatepunktist t\u00e4htis. Tekib k\u00fcsimus, et kui suur osa rahvastikust peab uues ja arenevas valdkonnas olema koolitatud? Kas k\u00f5ik, v\u00f5i ainult mingi osa? Olenevalt \u00fchiskonna autoritaarsusest v\u00f5ib see t\u00e4hendada k\u00e4sumajanduse korras valdkonna kohest ja kohustuslikku \u00f5ppimist \u2013 n\u00e4iteks N\u00f5ukogude Liidu \u201eTeise kirjaoskuse\u201c kampaania. \u00c4\u00e4rmused ilmselt pole v\u00e4ga head ja minu isikliku arvamuse kohaselt v\u00e4ga head lahendused ja tekitab pigem trotsi.<br>Samuti tuleb siin esile ainult l\u00fchema-ajaline majanduslik kasu, kuid veel ei r\u00e4\u00e4gita pikemaajalisest kasust, mida annab \u00f5petamise valdkonna enda muutus, t\u00e4nu uutele tehnoloogiate.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Uued tehnoloogiad muutsid teadusinformatsiooni senisest oluliselt k\u00e4ttesaadavamaks ning aitasid kaasa kiirele uute teadmiste ja teadusharude tekkele. Muutuse s\u00f5na \u201cteadma\u201d definitsioon (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Minu jaoks on huvitav, millised on veel olnud sarnased tehnoloogia arengust tulenevad m\u00f5jutused haridusvaldkonnas. Peaksin seda edaspidi uurima.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Paradigmamuutus hariduses seoses tunnetusteaduste (kognitivistika) esilekerkimisega. \u00d5petamine ei tegele enam niiv\u00f5rd faktide esitamise ja demonstreerimisega kuiv\u00f5rd m\u00f5tlemis- ja probleemilahendusoskuse arendamisega (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Siin on minu jaoks tasakaalu leidmise k\u00fcsimus. On ju selge, et mingisugused \u00fcldised faktiteadmised ja drillitud oskused peavad siiski olema, et kasulikud probleemilahendusoskused \u00fcldse tekkida saaks v\u00f5i neid millelegi rakendada oleks.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Uued n\u00f5udmised haridusele. Kiired edusammud tehnika ja teaduse valdkonnas viisid m\u00f5istmisele, et haridus on vajalik k\u00f5igile \u00fchiskonna liikmetele ja samas tuleb valmistada uusi \u00fchiskonna liikmeid ette \u00fchiskonnaks, mida veel ei eksisteeri. Oodatava eluea kasv t\u00e4hendas, et vajalik on pidev juurde- v\u00f5i \u00fcmber\u00f5pe (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Huvitav kas, see on \u00fcks esimesi viiteid \u201eelukestvale \u00f5ppele\u201c v\u00f5i on tegemist vanema kontseptsiooniga? Samuti oleks huvitav lugeda, millistel p\u00f5him\u00f5tetel siis disainida uut haridust, mille rakendamise eesm\u00e4rk pole veel kindel.<br>J\u00e4rgmiseks toob autor n\u00e4iteid konkreetsetest arvutitehnoloogia rakendustest ja arengutest \u00f5petamise juures.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Varaseimad arvutid olid vaid matemaatilist laadi probleemide lihtsustamise vahendid. Esimene suurem projekt arvutite kasutamiseks hariduses oli PLATO projekt, mis sai alguse 1959.a. Seda v\u00f5ib lugeda \u00f5petamisel arvutite kasutamise alguspunktiks (Molnar, 1997).<\/li><li>1963.a. v\u00f5eti J. Kemeny ja T. Kurtzi poolt Dartmouth\u2019i \u00dclikoolis kasutusse ajajaotusel p\u00f5hinev arvutis\u00fcsteem, mis v\u00f5imaldas arvutil, muutuda uuringuvahendist hariduslikuks t\u00f6\u00f6riistaks (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Siin saan tuua paralleele oma eelnevatest teadmistest operatsioonis\u00fcsteemide ja arvutiriistvara ajaloo kohta. Autori poolt n\u00e4itena toodud ajajaotuss\u00fcsteem (time-sharing system) on oma olemuselt kaasaaegsete operatsioonis\u00fcsteemide kauge eellane.<br>Esimesed seda laadi s\u00fcsteemid tekkisid viiek\u00fcmnendate keskpaigas, tuntuim neist peaks olema MIT-s v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud Tape Director. K\u00f5ik sedalaadi s\u00fcsteemid \u00fcritasid lahendada v\u00e4ga kalliste suurarvutite v\u00e4\u00e4rtusliku t\u00f6\u00f6aja v\u00f5imalikult efektiivselt \u00e4ra kasutamise probleemi (Ganapati, 2010).<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Uurimis- ja arendust\u00f6\u00f6 varaste arvutip\u00f5histe juhendamiss\u00fcsteemide osas sai alguse 1963.a. Stanfordi \u00dclikoolis eesm\u00e4rgiga vabastada \u00f5pilased samas tempos \u00f5ppimisest ning t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja strateegiad individuaalseks juhendamiseks. See v\u00f5imaldas \u00f5ppijal v\u00f5tta \u00f5piprotsessis aktiivne roll (Molnar, 1997).<\/li><li>Samuti l\u00f5id (aastal 1964) Kemeny ja Kurtz BASIC programmeerimiskeele, mis oli varasemalt kasutatavatest palju kergemini omandatav (Molnar, 1997).<\/li><li>Seitsmek\u00fcmnendate alguses t\u00f6\u00f6tas S. Papert v\u00e4lja LOGO programmeerimiskeele, mis oli suunatud kasutamiseks lastele, et kirjeldada mitte-arvutuslikke \u00fclesandeid. LOGO keel v\u00f5eti hiljem kasutusele ka LEGO komplektides. Papert v\u00e4itis, et \u00f5ppimine on efektiivsem kui \u00f5ppija \u00f5ppimise k\u00e4igus midagi loob. Papert\u2019i eem\u00e4rgiks oli lihtsalt arvutit kasutama \u00f5petamise asemel \u00f5petada lahendama probleeme kasutades selleks arvutit (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">BASIC programmeerimiskeel on kindlasti m\u00e4rgiline, see on k\u00f5rge abstraktsioonitasemega ja lihtsa s\u00fcntaksiga. Tean seda omast kogemusest, sest tegemist on esimese programmeerimiskeelega, mille \u00e4ra \u00f5ppisin. LOGO keele vanus oli minu jaoks uudis, teadsin selle olemasolust k\u00fcll t\u00e4nu LEGO komplektide juures kasutatavale versioonile, kuid pidasin seda sorti programmeerimiskeeli oluliselt uuemaks n\u00e4htuseks.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Arvutip\u00f5hise hariduse kiire kasv p\u00f5hineb peamiselt personaalarvutite k\u00e4ttesaadavuse kiirel kasvul. Esialgsed hariduses kasutusel olnud arvutis\u00fcsteemid olid ajajaotus s\u00fcsteeme utiliseerivad suurarvutid, mille kasutamine t\u00e4hendas tahes tahtmata ressursside piiratud k\u00e4ttesaadavust. Personaalarvutite k\u00e4ttesaadavaks muutumine muutis olukorda. Arvuti polnud enam luksus, vaid vajalik t\u00f6\u00f6vahend (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Minu jaoks on huvitav, et autor pole siin toonud v\u00e4lja personaalarvutite \u00fcht p\u00f5hilist eelist. Need olid palju standardsemad kui suurarvutid. See v\u00f5imaldas loodud rakendusi kasutada m\u00e4rksa laiemal masinapargil ja seega said tekkida ka levinud ning tuntud tarkvaralahendused, sh. \u00f5pitarkvara.<br>Autor toob v\u00e4lja ka \u00fche esimese suurema uuringu arvutite hariduses kasutamise efektiivsuse kohta.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>J.Kulik\u2019i metanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et arvutip\u00f5histe vahendite kasutamine \u00f5petamisel t\u00f5stis \u00f5ppijate tulemusi 10 kuni 20 protsendipunkti v\u00f5rra ja v\u00e4hendas tulemuste saavutamise aega kolmandiku v\u00f5rra (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">J\u00e4rgnevad l\u00f5igud, milles autor t\u00f5i n\u00e4iteid \u201eintelligentsete\u201c (autor jutum\u00e4rke ei kasutanud, mina kasutan) \u00f5ppekeskkondade ja t\u00f6\u00f6vahendite kohta, olid need v\u00e4hesed, millega mul oli seda artiklit lugedes raske n\u00f5ustuda. Minu peamine probleem on s\u00f5naga \u201eintelligentne\u201c \u2013 v\u00f5imalik, et seda kasutakse siin mingis v\u00e4ga kitsas t\u00e4henduses, kuid \u00fcldjuhul h\u00f5lmab intelligents m\u00f5istmist ja m\u00f5ista ei ole v\u00f5imalik ilma teadvuse olemasoluta. <a href=\"https:\/\/www.eki.ee\/dict\/vsl\/index.cgi?Q=intelligentne&amp;F=M&amp;C06=et\">Viide<\/a> v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade leksikonile. Sama probleem on mul v\u00e4itega, et s\u00fcsteem saab \u201em\u00f5ista oma valdkonda\u201c.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Seitsmek\u00fcmnendatel asuti uurima, kuidas kasutada \u00e4ra \u00e4sjaseid l\u00e4bimurdeid arvutitehnoloogias. Tundus, et edusammud tehis-intellekti, tunnetusteaduste ja tehnika valdkonnas v\u00f5iks oluliselt aidata kaasa \u00f5ppimisele ja probleemilahendusoskuste arengule. Selle tulemusena arendati mitmeid intelligentseid arvuti abil toimuva \u00f5ppe keskkondi ( CAI \u2013 Coputer Assisted Instuction), mis m\u00f5istsid oma valdkonda. (Molnar, 1997)<\/li><li>Teine l\u00e4henemine oli ehitada intelligentsus t\u00f6\u00f6vahendi sisse. Tihti ei s\u00f5ltu probleemi keerukus probleemist endast, vaid vahenditest, mis meil selle lahendamiseks on (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alampeat\u00fckis, mis k\u00e4sitleb uue tehnoloogia p\u00f5hist haridust, on seevastu mitmeid minu arvates v\u00e4ga olulisi t\u00e4helepanekuid.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>J\u00e4rjest enam on valdkondi ja p\u00f5him\u00f5tteid, mida ei saa \u00f5petada ilma tehnoloogiata, millega neid esitleda ja k\u00e4sitleda. Paljud kaasaaegsed teadusvaldkonnad on nii komplekssed, et vajavad neis orienteerumiseks arvutimudeleid (Molnar, 1997).<\/li><li>Samuti aitab infotehnoloogia oluliselt kiirendada perioodi, mille jooksul uued teadmised ja p\u00f5him\u00f5tted j\u00f5uavad \u00f5ppekavadesse (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Autor toob v\u00e4lja, kuidas arvutitehnoloogia aitab hallata keerukust.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>S\u00fcmbolis\u00fcsteemide kasutamine. N\u00e4iteks tabelarvutus. Arvutil pole seda vaja \u2013 inimesel on (Molnar, 1997).<\/li><li>Visualiseerimine. See kuidas me asju n\u00e4eme m\u00f5jutab otseselt seda, kuidas me neist m\u00f5tleme. Suure hulga andmete esitamine visualiseeringuna on oluliselt efektiivsem kui nende kirjeldamine (Molnar, 1997).<\/li><li>Virtuaalreaalsus v\u00f5imaldab kogeda (ja saada seel\u00e4bi teadmisi) keskkondadest, mida muidu kogeda poleks v\u00f5imalik (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Siinkohal oli minu jaoks huvitav, et aastal 1997 r\u00e4\u00e4gib autor virtuaalreaalsusest. Selgub, et valdkond on tegelikult oluliselt vanem kui ma arvasin. Kel huvi lugeda, siis siin on p\u00e4ris hea ajajoon \u2013 <a href=\"https:\/\/pointintimestudios.com\/the-history-of-virtual-reality\/\">link<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Distants\u00f5ppevahendeid ja arenguid kirjeldavad alapeat\u00fckis toob autor v\u00e4lja arengusuunad, millele infotehnoloogia areng on esile toonud.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Kvaliteetse v\u00f5i spetsiifilise \u00f5ppe k\u00e4ttesaadavus s\u00f5ltumata asukohast (Molnar, 1997).<\/li><li>Vajadusp\u00f5hine \u00f5ppimine \u2013 uusi teadmisi saab omanda, siis kui neid vaja on (Molnar, 1997).<\/li><li>Organisatsioonisisene \u00f5ppimine \u2013 t\u00f6\u00f6andjad koolitavad oma t\u00f6\u00f6tajaid uute telekommunikatsiooni vahendite abil ise, kasutades selleks kogenud t\u00f6\u00f6tajate teadmisi\/oskusi. Uusi oskusi \u00f5pitakse ameti k\u00e4igus (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Superarvuteid ja telekommunikatsiooni k\u00e4sitlevas peat\u00fckis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u201einfov\u00e4lja\u201c termini kasutus, millega Molnar (1997) kirjeldab kiirelt tekkivat ja levivat uut t\u00fc\u00fcpi teadmist.<br>V\u00e4ga huvitavaks pean toodud haridusprojektide n\u00e4iteid, mille l\u00e4biviimise v\u00f5imekust pakkusid uued tehnoloogiad. Huvitav oleks teada, milliseid taolisi projekte praegu eksisteerib.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Autor t\u00f5i n\u00e4ited telekommunikatsiooni ja arvutitehnoloogia kasutamisest, kaasamaks \u00f5pilasi teadusprojektidesse. N\u00e4iteks on toodud KidsNet ja Tinker v\u00f5rgustikud, mille kaudu projektides osalevad \u00f5pilased edastasid ja kombineerisid loodusteaduste alaseid katsetulemusi, mis osutusid kasulikuks reaalsete teadusuuringute juures (Molnar, 1997).<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kokkuv\u00f5tteks leian, et loetud artikkel, kuigi praeguseks juba p\u00e4ris vana, andis \u00fcsna hea \u00fclevaate informaatika ja telekommunikatsiooni m\u00f5just haridusvaldkonna arengule. Kindlasti leidsin siit enda jaoks huvitavaid uusi teemasid, mida kavatsen edasi uurida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><span style=\"text-decoration: underline;\">Allikad:<\/span><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal.&nbsp; <a href=\"http:\/\/thejournal.com\/Articles\/1997\/06\/01\/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx\">http:\/\/thejournal.com\/Articles\/1997\/06\/01\/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ganapati, P. (2010). March 8, 1955: The Mother of All Operating Systems. Wired.com <a href=\"https:\/\/www.wired.com\/2010\/03\/0308doug-ross-director-tape\/\">https:\/\/www.wired.com\/2010\/03\/0308doug-ross-director-tape\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lahenduseks Assignment 2-le: https:\/\/opikeskkonnad.ee\/2022\/09\/12\/esimene-teema-ulevaade-haridustehnoloogia-ajaloost-5\/ Artikli alguses toob autor v\u00e4lja neli olulist arengut, mille koosm\u00f5jus muutus arvutite kasutamine haridusvaldkonnas oluliseks. Arvutitel ja nende abil kasutatavate tehnoloogiate poolt pakutav tohutu majanduslik eelis n\u00f5uab, et rahvastik oleks selles valdkonnas haritud (Molnar, 1997). See seisukoht on \u00fchiskondlikust vaatepunktist t\u00e4htis. Tekib k\u00fcsimus, et kui suur osa rahvastikust peab uues ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-42","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ifi7227"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":49,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42\/revisions\/49"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}