Dick & Carey s\u00fcsteemne l\u00e4henemise mudel, on struktureeritud \u00f5ppedisaini l\u00e4henemine, mis pakub v\u00f5imaldab pakkuda efektiivsemat individualiseeritud \u00f5pet. Mudel koosneb \u00fcheksast etapist, mida \u00fcldiselt l\u00e4bitakse kindlas j\u00e4rjekorras, kuid teatavates etappides on m\u00f5nikord vajalik p\u00f6\u00f6rduda tagasi eelnevate juurde. Selline l\u00e4henemine annab mudelile ts\u00fcklilisuse, mis on omane paljudele teistelegi disainimudelitele. D\u2019Angelo, Bunch ja Thoron (2018) kirjeldavad Dick & Carey s\u00fcsteemse l\u00e4henemise etappe j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n\n\n\n
\u00d5pieesm\u00e4rkide kindlaksm\u00e4\u00e4ramine<\/strong> – millised kompetentsid, mis tasemel ja mis kontekstis peab \u00f5ppija kursuse l\u00f5puks omandama (Dick et al., 2005). Seejuures v\u00f5etakse arvesse \u00f5ppijate eelnevaid kompetentse ja tuvastatakse puuduj\u00e4\u00e4gid. \u00d5pieesm\u00e4rkide kindlaksm\u00e4\u00e4ramisel peetakse parimaks praktikaks konsulteerida valdkonnaekspertidega (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018).<\/p>\n\n\n\n \u00d5petatavate teadmiste ja oskuste m\u00e4\u00e4ratlemine<\/strong> – tulenevalt eelnevas etapis m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5pieesm\u00e4rkidest tehakse kindlaks, oskused, teadmised ja hoiakud, mida tuleb \u00f5petada (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018).<\/p>\n\n\n\n \u00d5ppijate ja \u00f5pikonteksti anal\u00fc\u00fcs<\/strong> – siin m\u00e4\u00e4ratletakse \u00e4ra kursuse sihtgrupp e. kellele on see kursus m\u00f5eldud (Dick et al., 2005). Arvesse v\u00f5etakse eelteadmisi ja oskusi, hoiakuid valdkonna suhtes, akadeemilist motivatsiooni, haridustaset ja v\u00f5imekust, \u00f5ppimiseelistusi jms (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018).<\/p>\n\n\n\n \u00d5piv\u00e4ljundite s\u00f5nastamine<\/strong> – \u00f5piv\u00e4ljundid kirjeldavad, mida on \u00f5ppijad v\u00f5imelised tegema peale iga \u00f5ppet\u00fcki l\u00e4bimist (Dick et al., 2005). \u00d5piv\u00e4ljundi kirjeldus koosneb kolmest osast, milleks on tingimused, k\u00e4itumine ja kriteeriumid (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018).<\/p>\n\n\n\n Hindamisvahendite kujundamine<\/strong> – \u00f5piv\u00e4ljundi s\u00f5nastamisele j\u00e4rgneb hindamisvahendite valimine. Selle juures tuleb arvestada keskkonda, kus hindamine toimub, \u00f5ppijatele vastamiseks vajalikku aega ja \u00f5ige vastuse \u00e4ra arvamine t\u00f5en\u00e4osust. \u00dche \u00f5pitulemuse hindamiseks v\u00f5ib sobida mitu erinevat vahendit (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018).<\/p>\n\n\n\n \u00d5ppemeetodite valimine<\/strong> – \u00f5ppemeetodid (iseseisev lugemine, arutelu, loeng, t\u00f6\u00f6lehe t\u00e4itmine, laboratoorne t\u00f6\u00f6 jne.) valitakse vastavalt \u00f5pieesm\u00e4rkidele, \u00f5ppija motivatsioonile ja muudele omadustele, hindamisn\u00f5uetele jms. (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018).<\/p>\n\n\n\n \u00d5ppematerjalide loomine ja valik<\/strong> – \u00f5ppematerjalid sisaldavad \u00f5petatavat sisu, mis v\u00f5ib olla nii kirjalike instruktsioonide kujul kui ka esitatud \u00f5petaja poolt (Dick et al., 2005). N\u00e4iteks \u00f5pik, t\u00f6\u00f6leht, probleemikirjeldus, arvutisimulatsioon. \u00d5ppematerjalid tuleb luua ja valida nii, et need oleksid koosk\u00f5las \u00f5piv\u00e4ljundite ja hindamisvahenditega (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018).<\/p>\n\n\n\n Formatiivse hindamise kujundamine<\/strong> – formatiivne hindamine h\u00f5lmab andmete ja informatsiooni kogumist \u00f5petamise ajal, et hinnata selle efektiivsust (Dick et al., 2005). Formatiivne hindamine on \u00f5petamise osa ja peab leidma aset \u00f5petamise ajal . Selle eesm\u00e4rgiks on tuvastada mida on vaja \u00f5ppimise ajal muuta ja parendada (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018). Selles etapis avaldub nii mudeli ts\u00fcklilisus kui ka sobivus individualiseeritud \u00f5ppeks, sest vastavalt formatiivse hindamise tulemusele tuleb kohandada eelnevates etappides tehtud otsuseid, et pakkuda \u00f5ppijale sobivamat sisu.<\/p>\n\n\n\n Summatiivse hindamise kujundamine<\/strong> – summatiivne hindamine on andmete kogumine, mis annavad \u00fclevaate toimunud \u00f5ppeprotsessi efektiivsusest tervikuna (Dick et. al., 2005). See leiab aset \u00f5ppeprotsessi l\u00f5pus ja m\u00e4rgib \u00e4ra \u00f5ppija tugevused ja arengu (D\u2019Angelo, Bunch, & Thoron, 2018).<\/p>\n\n\n\n \u201cFour-Component Instructional Design\u201d (4C\/ID) on J. G. van Merri\u00ebnboer poolt loodud \u00f5ppedisainimudel, mis keskendub keerukamate oskuste \u00f5petamisele. Seejuures on fookuses teadmiste ja oskuste \u00fclekanne erinevate kontekstide vahel – n\u00e4iteks teadmiste ja oskuste \u00fcleviimine koolikontekstist ametialastele rakendustele. \u00d5ppe\u00fclesanded<\/strong> – need on 4C\/ID mudeli tuumaks. Soovitavalt on tegemist terviklike \u00fclesannetega, mis n\u00f5uavad teadmisi ja oskusi, mis tulenevad otseselt igap\u00e4evaelust v\u00f5i ametin\u00f5uetest. \u00dclesandeid sooritatakse nii simuleeritud kui reaalsetes keskkondades. \u00d5pilased \u00f5pivad kogedes konkreetseid situatsioone ja tegutsedes neile vastavalt (van Merri\u00ebnboer, 2013). Protseduuriline informatsioon<\/strong> – on see osa teadmisest, mis aitab \u00f5pilastel lahendada \u00f5pi\u00fclesannete rutiinseid osasid. Ehk siis neid osasid, mida alati tehakse sama moodi. Protseduurilist informatsiooni on soovitav esitada \u00f5ppe\u00fclesande teostamise ajal. T\u00fc\u00fcpiliselt on tegemist samm-sammulise juhendiga. Vastavalt taanduva toestamise printsiibile tuleb \u00f5ppe\u00fclesannete lahendamise k\u00e4igus protseduurilise informatsiooni andmist j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendada (van Merri\u00ebnboer, 2019). Osategevuste harjutamine<\/strong> – rutiinsete tegevuste osategevusteks jagamine ja nende harjutamine on tarvilik kui eesm\u00e4rgiks on v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel automaatsete tegevusoskuste v\u00e4ljakujundamine, milleks \u00f5ppe\u00fclesanded ise ei paku piisavalt harjutuskordi (van Merri\u00ebnboer, 2019). S\u00fcstemaatiline l\u00e4henemine<\/strong> – m\u00f5lemad mudelid l\u00e4henevad \u00f5ppedisainile s\u00fcstemaatiliselt andes disainerile tema t\u00f6\u00f6s kindlad etapid (Dick & Carey) v\u00f5i komponendid (4C\/ID), nende j\u00e4rgnevuse, nende vahelised seosed ja suunised, millele iga etapi v\u00f5i komponendi juures t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4htumine \u00f5ppija vajadustest<\/strong> – m\u00f5lemad mudelid sisaldavad \u00f5ppija vajaduste kindlaksm\u00e4\u00e4ramist. Kuigi Dick & Carey s\u00fcsteemse l\u00e4henemise puhul torkab see etappide nimetustest kohe silma, siis tegelikult on \u00f5ppija vajaduste m\u00e4\u00e4ratlemine ja nendega arvestamine tugevalt sisse kirjutatud ka 4C\/ID mudelisse – n\u00e4iteks liikumist lihtsamatelt \u00fclesannetelt keerukamatele ja taanduva toestamise printsiipi pole v\u00f5imalik rakendada, kui pole teada, milline on \u00f5ppijate baastase.<\/p>\n\n\n\n Keskendumine \u00f5pitulemustele<\/strong> – m\u00f5lema mudeli puhul on edukaks disainiks v\u00e4ga oluline m\u00e4\u00e4ratleda oodatavad \u00f5pitulemused. Just neist l\u00e4htuvalt luuakse hindamismudel ning antakse \u00f5ppijatele tagasisidet. Dick & Carey s\u00fcsteemse l\u00e4henemise puhul on selleks eraldi etapp (\u00f5piv\u00e4ljundite s\u00f5nastamine), 4C\/ID puhul on \u00f5ppe\u00fclesannete disainimise oluliseks sammuks arvestusstandardite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine (Standards for Acceptable Performance).<\/p>\n\n\n\n \u00d5ppemeetodite valimise alused<\/strong> – m\u00f5lemad mudelid r\u00f5hutavad, et mitte k\u00f5ik \u00f5ppemeetodid ei ole igas olukorras v\u00f5rdsed. Arvestada tuleb, kuidas \u00f5ppija \u00f5ppesisuga suhestub. M\u00f5lemad mudelid p\u00f6\u00f6ravad t\u00e4helepanu sellele, et \u00f5ppemeetodid ja \u00fclesanded vastaksid v\u00f5imalikult palju p\u00e4riselulistele situatsioonidele. Dick & Carey s\u00fcsteemne l\u00e4henemine puhul v\u00f5ib seda m\u00e4rgata soovitusest konsulteerida valdkonnaekspertidega ning 4C\/ID puhul on see \u00f5ppe\u00fclesande realism lausa esimene disainip\u00f5him\u00f5te.<\/p>\n\n\n\n Iteratiivne arendus<\/strong> – kuigi m\u00f5nede teiste \u00f5ppedisainimudelite juures on iteratiivsus oluliselt rohkem esile toodud on ka vaadeldavate mudelite puhul seda p\u00f5him\u00f5tet selgelt n\u00e4ha. N\u00e4iteks 4C\/ID puhul on k\u00f5ik neli peamist komponenti omavahel tugevalt seotud ja \u00fches muudatuste tegemisel on tarvilik vaadata \u00fcle k\u00f5ik neli. See t\u00e4hendab, et disainitava \u00f5ppematerjali parendamisel l\u00e4bitakse disainiprotsessi ts\u00fckliliselt. Sama v\u00f5ib m\u00e4rgata Dick & Carey s\u00fcstemaatilise l\u00e4henemise juures kus formatiivse hindamise etapi juurde on sisse kirjutatud, et tulemustest l\u00e4htuvalt tuleks teha parandavaid muudatusi eelmistes etappides.<\/p>\n\n\n\n Mudelite struktuur ja s\u00fcstemaatilisus<\/strong> – Dick & Carey s\u00fcstemaatiline l\u00e4henemine on oma \u00fclesehituselt palju sirgjoonelisem kui 4C\/ID, see j\u00e4rgib traditsioonilist samm-sammulist tegevuste kirjeldust. 4C\/ID puhul on mudeli aluseks v\u00f5etud \u00f5ppe komponendid, mida arendatakse \u00fcksteisega tihedas seoses ja sageli paralleelselt.<\/p>\n\n\n\n Mudelite fookus<\/strong> – 4C\/ID mudeli fookuses on kompleksne \u00f5ppimine, mis h\u00f5lmab otsuste tegemist ja probleemilahendusoskusi p\u00e4riselu kontekstis. Seet\u00f5ttu kasutatakse seda mudelit sageli ka ametialastes koolituses. Dick & Carey s\u00fcsteemne l\u00e4henemine on aga laiem ning sobib paremini ka traditsioonilises hariduss\u00fcsteemis lihtsamate oskuste \u00f5petamiseks.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4henemine \u00f5ppe\u00fclesannetele<\/strong> – 4C\/ID mudel r\u00f5hutab, et \u00f5ppe\u00fclesanded peavad olema algusest peale terviklikud ja p\u00e4riselulised. Seevastu Dick & Carey s\u00fcsteemne l\u00e4henemine jagab \u00f5ppet\u00fckid v\u00e4iksemateks ja lihtsamini hallatavateks osadeks, millest igal on selge eesm\u00e4rk. Osade vahel on loogiline j\u00e4rgnevus. Siit on n\u00e4ha, et Dick & Carey mudel lihtsustab keerukamaid probleeme, kuid 4C\/ID keskendub probleemide holistilisele lahendamisel.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4henemine tagasisidele ja hindamisele<\/strong> – Dick & Carey s\u00fcstemaatiline l\u00e4henemine on eristab selgelt formatiivset ja summatiivset hindamist ning mudelis on nende hindamisvormide jaoks erinevad etapid. 4C\/ID mudelis on kasutusel aga pidev tagasiside (mis h\u00f5lmab nii formatiivset kui summatiivset hindamist). Selle mudeli puhul on hindamisel taaskord r\u00f5hk p\u00e4riselus kasutatavatel m\u00f5\u00f5dikutel.<\/p>\n\n\n\n Anderson, J. R. (1987). Skill acquisition: Compilation of weak-method problem situations. Psychological Review<\/em>, 94(2),192\u2013210. https:\/\/doi.org\/10.1037\/0033-295X.94.2.192<\/a><\/p>\n\n\n\n D\u2019Angelo, T., Bunch, J. C., & Thoron, A. C. (2018). Instructional Design Using the Dick & Carey Systems Approach: AEC632\/WC294, 3\/2018. EDIS<\/em>, 2018<\/em>(2). https:\/\/doi.org\/10.32473\/edis-wc294-2018<\/a><\/p>\n\n\n\n Dick, W., Carey, L., & Carey, J. O. (2005). The systematic design of instruction<\/em>. Pearson\/Allyn and Bacon.<\/p>\n\n\n\n van Merri\u00ebnboer, J. J. G., Kirschner, P. A., & Kester, L. (2003). Taking the load off a learner\u2019s mind: Instructional design for complex learning. Educational Psychologist, 38<\/em>, 5\u201313. http:\/\/dx.doi.org\/10.1207\/S15326985EP3801_2<\/a><\/p>\n\n\n\n\u00dclevaade 4C\/ID \u00f5ppedisainimudelist<\/h5>\n\n\n\n
Van Merri\u00ebnboer (2019) selgitab, et 4C\/ID \u00f5ppedisainimudel vaatleb \u00f5ppekavu v\u00f5i kursusi neljast komponendist koosnevana. Iga komponendi juures on toodud v\u00e4lja disainiprintsiibid, mida tuleks j\u00e4lgida.
\u00dclevaates oma \u00f5ppedisainimudelist kirjeldab van Merri\u00ebnboer (2019) komponente j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n\n\n\n
\u00d5ppe\u00fclesanded peavad olema variatiivsed. \u00d5ppe\u00fclesanded peavad teineteisest erinema samapalju kui \u00fclesanded reaalses elus. \u00d5ppe\u00fclesannete kasvavad keerukusastmed tagavad, et \u00f5ppijal ei tekiks kognitiivne \u00fclekoormus. Liigutakse lihtsamatelt \u00fclesannetelt keerukamatele. Igal tasemel peab olema mitmeid variatiivseid, kuid sama keerukustasemega \u00fclesandeid (van Merri\u00ebnboer, 2019).
\u00d5ppija taanduv toestamine t\u00e4hendab, et igal keerukusastmel saab \u00f5ppija algul palju abi, kuid pakutava abi hulk kahaneb kuni \u00f5ppija on v\u00f5imeline selle keerukusastme \u00fclesandeid lahendama iseseisvalt. Alles siis saab \u00f5ppija liikuda j\u00e4rgmise keerukusastmega \u00fclesannete juurde. Tugi v\u00f5ib olla nii \u00f5petaja instruktsioonide kui kirjalike abimaterjalide kujul (van Merri\u00ebnboer, Kirschner, & Kester, 2003).
Erinevad \u00fclesandet\u00fc\u00fcbid sisaldavad juba olemuselt erineval hulgal tuge – n\u00e4iteks juhtumiuuring pakub suurel hulgal tuge ja \u00f5ppijale iseseisvaks lahendamiseks esitatud probleem ei pruugi sisaldada \u00fcldse lisatuge (van Merri\u00ebnboer, 2019).
Toetav informatsioon<\/strong> – sisuliselt see, mida sageli nimetatakse \u201cteooriaks\u201d. Tegemist on selliste teadmistega, mis toetab \u00f5ppijat \u00f5ppe\u00fclesannete mitte-rutiinsete aspektide juures, nagu probleemilahendamine, arutlemine ja otsustamine. See info kirjeldab \u00f5ppe\u00fclesande valdkonda ning kuidas selles valdkonnas probleeme s\u00fcstemaatiliselt lahendada (van Merri\u00ebnboer, 2019).
Toetav informatsioon peab looma sideme selle vahele, mida \u00f5ppija juba teab ja selle vahele, mida tal on vaja lisaks teada, et lahendada \u00f5ppe\u00fclesannete mitte-rutiinseid osasid. Toetav informatsioon tuleb esitada nii, et \u00f5ppijal tekiksid t\u00e4henduslikud sidemed juba omandatud ja teadmiste ja uute teadmiste vahel (van Merri\u00ebnboer, Kirschner, & Kester, 2003).
Samal keerukusastmel olevate \u00fclesannete jaoks on toetav informatsioon identne, sest \u00fclesanded on sama keerukad ja n\u00f5uavad lahendamiseks sama teadmistepagasit. Igal j\u00e4rgmisel keerukustasemel antav toetav informatsioon on eelmise t\u00e4iendus, sest see lubab lahendada eelmisest keerukamaid \u00fclesandeid (van Merri\u00ebnboer, 2019).<\/p>\n\n\n\n
Protseduurilise informatsiooni edastamise meetodite eesm\u00e4rgiks on \u00f5ppijas kognitiivsete reeglite kujundamine, mis seavad vastavusse kindlad tegevused kindlatele oludele. Peale pikemat harjutamist muutuvad sellised kognitiivsed reeglit automaatseteks, lubades viia l\u00e4bi tegevusi kiirelt ja veatult ilma neile teadlikult m\u00f5tlemata (Anderson, 1987).<\/p>\n\n\n\n
\u00d5petamismeetodid osaoskuste harjutamiseks seavad eesm\u00e4rgiks kognitiivsete reeglite tugevdamise, et need muutuksid t\u00e4iesti automaatseks. Enne osategevuste harjutamist peavad \u00f5ppijad olema tutvunud kogu \u00f5pitegevuse rutiinse poolega, et nad m\u00f5istaks, miks on osategevuste harjutamine \u00fcldse vajalik ja n\u00e4eks selles kasu (van Merri\u00ebnboer, 2019).<\/p>\n\n\n\nMudelite v\u00f5rdlus<\/h5>\n\n\n\n
Sarnasused<\/h6>\n\n\n\n
Erinevused<\/h6>\n\n\n\n
Allikad<\/h5>\n\n\n\n