T\u00e4nase kohtumise teoreetilises osas tegelesime \u00f5pis\u00fcsteemi evalvatsiooni temaatikaga. Oluline taustainfo on, et sellised evalvatsioonipraktikad on kujunenud v\u00e4lja militaarkoolituse ja \u00e4rikoolituse valdkondades, mist\u00f5ttu on neid raske kanda \u00fcle pehmematesse ja paindlikematesse valdkondadesse. Vaatasime t\u00e4psemalt Kirkpatrick (1959) evalvatsiooni tasemeid, milleks on:<\/p>\n\n\n\n
Reaktsioon<\/strong> – see kuidas osalejad reageerivad koolitusele. P\u00f5him\u00f5tteliselt nende rahulolu hindamine \u00f5ppekuruse ja selle asjakohasusega vastavalt nende vajadustele. Selle taseme hindamiseks kasutatakse tavaliselt k\u00fcsitlusi ja tagasiside vorme. Kvalitatiivne.<\/p>\n\n\n\n \u00d5ppimine<\/strong> – kui palju osalejad tegelikult koolitusest \u00f5ppisid. V\u00f5ib h\u00f5lmata teadmiste, oskuste v\u00f5i v\u00f5imete suurenemise m\u00f5\u00f5tmist. M\u00f5\u00f5tmiseks on tarvilikud enne ja p\u00e4rast koolitusi toimuvad testid. Kvantitatiivne.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4itumine<\/strong> – kuiv\u00f5rd koolituse l\u00e4binud on rakendanud \u00f5ppimist oma t\u00f6\u00f6s v\u00f5i igap\u00e4evastes tegevustes. Peamine k\u00fcsimus on, kas koolitus on viinud muutunud k\u00e4itumiseni. Seda m\u00f5\u00f5detakse tavaliselt vaatluste ja intervjuude kaudu, m\u00f5nikord tehakse neid m\u00f5nda aega p\u00e4rast koolitust, et n\u00e4ha, kas muudatused on p\u00fcsivad.<\/p>\n\n\n\n Tulemuslikkus<\/strong> – kuidas on (konkreetselt rahas m\u00f5\u00f5detavalt) paranenud koolitatute tootlikus, efektiivsus jms. <\/p>\n\n\n\n Arutelu k\u00e4igus leidsime, et tavap\u00e4raste kursuste kavandamisel on Reaktsioon ja \u00d5ppimine selle raamistiku kontekstis \u00fcsna lihtsasti m\u00f5\u00f5detavad. K\u00e4itumise taseme m\u00f5\u00f5tmine n\u00f5uab juba pikemat ja kulukamat planeerimist, kuid on samuti tehtav. Tulemuslikkuse taseme m\u00f5\u00f5tmine j\u00e4\u00e4b \u00fcldhariduskooli kontekstis pigem saavutamatuks.<\/p>\n\n\n\n Lisaks vaatasime \u00fcle ka m\u00f5ningad evalvatsiooni meetodid ja ka evalvatsiooni objektid.<\/p>\n\n\n\n \u00d5pitust saan kohe kasutada oma grupit\u00f6\u00f6 evalvatsiooni planeerimisel Kirkpatrick’u mudelit juures esimest kahte taset. <\/p>\n\n\n\n Meetoditest oli k\u00f5ige huvipakkuvam walkthrough<\/em> meetod, mille kohta kavatsen t\u00e4psemalt lugeda, et seda edaspidi rakendada. <\/p>\n\n\n\n T\u00e4nasel korral \u00f5pitut saan edaspidi kasutada oma kursuste paremaks planeerimiseks ja hindamiseks. Varem olen piirdunud vaid \u00f5ppijate tagasiside kogumise ja anal\u00fc\u00fcsimisega peale kursuse l\u00e4biviimist. Ning mitteformaalsete eksperthinnangutega enne kursuse esimest lugemiskorda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mis? T\u00e4nase kohtumise teoreetilises osas tegelesime \u00f5pis\u00fcsteemi evalvatsiooni temaatikaga. Oluline taustainfo on, et sellised evalvatsioonipraktikad on kujunenud v\u00e4lja militaarkoolituse ja \u00e4rikoolituse valdkondades, mist\u00f5ttu on neid raske kanda \u00fcle pehmematesse ja paindlikematesse valdkondadesse. Vaatasime t\u00e4psemalt Kirkpatrick (1959) evalvatsiooni tasemeid, milleks on: Reaktsioon – see kuidas osalejad reageerivad koolitusele. P\u00f5him\u00f5tteliselt nende rahulolu hindamine \u00f5ppekuruse ja selle asjakohasusega […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"class_list":["post-258","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ifi7051"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":259,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/258\/revisions\/259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=258"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Mis siis?<\/h5>\n\n\n\n
Mis n\u00fc\u00fcd edasi?<\/h5>\n\n\n\n