{"id":189,"date":"2023-08-04T16:56:31","date_gmt":"2023-08-04T13:56:31","guid":{"rendered":"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/?p=189"},"modified":"2023-08-07T09:22:40","modified_gmt":"2023-08-07T06:22:40","slug":"praktika-kolmas-nadal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/ifi7211\/praktika-kolmas-nadal\/","title":{"rendered":"Praktika kolmas n\u00e4dal"},"content":{"rendered":"\n
L\u00fchikokkuv\u00f5te n\u00e4dalast<\/h5>\n\n\n\n

Kuna eelmisel n\u00e4dalal j\u00e4i poole labori labori terviklahenduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6taminse selles osas, mis puudutas printerite v\u00f5rgulahendust ja juhtimistarkvara, siis kulutasin kogu praktika kolmanda n\u00e4dala just nende teemadega tegelemiseks.<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4kides printerite kasutamiseks tarvilikust tarkvarast on oluline teha vahet kahel p\u00f5him\u00f5tteliselt erineva eesm\u00e4rgiga rakenduste liigil. <\/p>\n\n\n\n

Esimene neist on nn. “slicer”, see on tarkvara, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5tta digitaalne 3D-mudel (sisuliselt geomeetriat kirjeldav fail) ja luua sellest 3D-printeri jaoks arusaadav juhend (printeri aktuaatorite jaoks sobiv k\u00e4skude j\u00e4rjekord), mida j\u00e4rgides saab printer luua f\u00fc\u00fcsilise objekti. Enamik printeri tootjaid pakuvad seda tarkvara koos oma printeriga – tavaliselt on see kohandatud versioon m\u00f5nest vabavaralisest slicerist. Suur osa slicereid ei ole kindla printerimudeli spetsiifilised ja seega on v\u00f5imalik sama slicerit kasutada erinevate printerite jaoks.<\/p>\n\n\n\n

Teine labori jaoks vajalik rakenduste liik on printerite haldustarkvara, mille \u00fclesandeks on pakkuda \u00fchtset liidest mitme printeri kontrollimiseks ja mis t\u00f6\u00f6tab tavaliselt omaette arvutil (sisuliselt on tegemist printimisserveriga). See implementeerib printimisj\u00e4rjekorrad, printerite staatuste kuvamise, printimisprotsessi automatiseerimine jne. Siinkohal muudab asja keerulisemaks see, et sageli on selliste tarkvaralahenduste sisse juba paigutatud ka slicer, kuid mitte alati.<\/p>\n\n\n\n

Minu soovitus praktikaettev\u00f5ttele oli luua lahendus, kus slicer v\u00f5ib olla printerite haldustarkvara koosseisus, kuid kindlasti peaks olemas olema ka eraldi tarkvarana t\u00f6\u00f6tav slicer. P\u00f5hjused selleks on j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. printerite haldustarkvara kasutajaliides on enamasti veebisirviku p\u00f5hine. See on k\u00fcll mugav \u00fcldiseks printerite kontrollimiseks, kuid veebisirviku sees jooksev slicer’i kasutajaliides ei ole kindlasti optimaalne (aeglane ja veaaldis). <\/li>\n\n\n\n
  2. haldustarkvaraga kaasa tulevatel sliceritel pole tihti kogu sellist funktsionaalsust, mis on olemas eraldiseisvatel sliceritel.<\/li>\n\n\n\n
  3. Sliceri ja haldustarkvara eraldihoidmine tagab labori multifunktsionaalsuse erinevate eesm\u00e4rkidega kursuste \u00f5petamiseks. See tuleneb otseselt esimesel praktikan\u00e4dalal kirja pandud labori loomise p\u00f5hjustest 2 ja 3.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Praktikakohale soovitatud printerimudelite tootjatepoolsed slicer tarkvarad on:<\/p>\n\n\n\n

      \n
    • Creality Slicer (p\u00f5hineb Cura sliceril)<\/li>\n\n\n\n
    • PrusaSlicer (p\u00f5hineb Slic3r sliceril)<\/li>\n\n\n\n
    • Bambu Studio (p\u00f5hineb PrusaSlicer sliceril)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      K\u00f5ik loetelus olevad rakendused on vabavaralised ja neid saab kasutada printfailide loomiseks k\u00f5igile soovitatud printerimudelitele. Seega tuleks sliceri valimisel l\u00e4htuda minu arvates hoopis j\u00e4rgmisetest p\u00f5him\u00f5tetest:<\/p>\n\n\n\n

        \n
      1. Sliceri funktsionaalsus<\/li>\n\n\n\n
      2. Sliceri kasutajaliidese mugavus ja tuttavlikkus<\/li>\n\n\n\n
      3. Sliceri \u00fchilduvus haldustarkvaraga<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

        V\u00f5rdluses leidsin, et k\u00f5igi kolme slicer tarkvara baasfunktsionaalsus on sama. Kuid Prusa’l on keerukamate funktsionaalsuste osas m\u00f5ned eelised, nagu parem printimisprotsessi aja- ja materjalikulu arvestus ja paremini seadistatav automaatne printimistugede genereerimine.<\/p>\n\n\n\n

        Kasutajaliidese mugavuse ja tuttavlikkuse osas on minu isikliku kogemuse p\u00f5hjal v\u00f5rdsed Bambu Studio ja PrusaSlicer. Creality Slicer’i kasutajaliides j\u00e4ttis aegunud mulje – tundub p\u00f5hinevat Cura sliceri vananenud versioonil.<\/p>\n\n\n\n

        Erinevate haldustarkvaradega \u00fchilduvuse osas on haldustarkvaraga \u00fchildamise sisseehitatud tugi olemas vaid PrusaSlicer’il. Ei ole v\u00e4listatud, et ka teisi loetelus olevaid slicereid saab kolmanda osapoole rakenduste abil haldustarkvaraga \u00fchendada, kuid lihtsat moodust selleks ma ei tuvastanud.<\/p>\n\n\n\n

        Tulenevalt \u00fclaltoodst oli minu soovituseks slicer tarkvara osas PrusaSlicer.<\/p>\n\n\n\n

        3D printerite halduslahenduste osas j\u00e4i s\u00f5elale kaks lahendust (eelduseks oli, et tarkvara on tasuta v\u00f5i \u00fchekordse litsentsitasuga ja t\u00f6\u00f6tab s\u00f5ltumatult kolmanda osapoole riistvarast v\u00f5i veebiteenustest):<\/p>\n\n\n\n

          \n
        • OctoPrint – https:\/\/octoprint.org\/<\/li>\n\n\n\n
        • RepetierServer – https:\/\/www.repetier-server.com\/<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

          Octoprint on arvatavasti k\u00f5ige levinum vabavaraline 3D printerite haldustarkvara, mis on algselt m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6tamaks madala v\u00f5imsusega monoplaatarvutitel (n\u00e4iteks RaspberryPi), aga t\u00f6\u00f6tab mistahes levinud riistvaral.<\/p>\n\n\n\n

          Selle tarkvara plussideks on kindlasti see, et tegemist on t\u00e4iesti tasuta vabavaralise tootega, mida on suhteliselt lihtne paigaldada ja automatiseerida. Lahendus v\u00f5imaldab lisada n\u00e4iteks veebikaamera printerite juurde, millel seda originaalis ei ole. Samas on probleemiks, et tulenevalt algsest disainiotsusest kontrollib tarkvara \u00fcks instants korraga ainult \u00fchte printerit. Seega on tarvis iga printeri jaoks omaette instantsi – need peaksid siis jooksma k\u00f5ik omaette monoplaatarvutitel v\u00f5i siis eraldatud konteineritena \u00fches serverarvutis. <\/p>\n\n\n\n

          RepetierServer on levinud kommertslahendus 3D printerite haldamiseks. Tarkvarast on olemas tasuta versioon (k\u00e4rbitud funktsionaalsusega) ja tasuline versioon, mille \u00fchekordne litsentsitasu on 60 EUR. <\/p>\n\n\n\n

          Sarnanaselt OctoPrint’iga v\u00f5ib ka see tarkvara t\u00f6\u00f6tada monoplaatarvutitel v\u00f5i tavalisel lauaarvutil\/serveril. Erinevalt OctoPrint’ist v\u00f5imaldab selle tarkvara \u00fcks instants aga korraga hallata mitut serverit. Piiranguks on vaid riistvaraline v\u00f5imekus. Selle tarkvaralahenduse peamiseks plussiks on lai funktsionaalsus.<\/p>\n\n\n\n

          Olles testinud m\u00f5lemat lahendust soovitasin praktikaettev\u00f5ttel v\u00f5tta kasutusele RepetierServer. Selle koheselt t\u00f6\u00f6tav funktsionaalsus kaalub \u00fcles OctoPrindi suuremad automatiseerimis- ja laiendamisv\u00f5imalused. Samuti katab makstava litsentsitasu fakt, et iga printeri jaoks ei ole tarvis osta eraldi monoplaatarvutit. Minu hinnangul piisab kaheksa printeri puhul neljast monoplaatarvutist (teoreetiliselt saab hakkama ka kahega). <\/p>\n\n\n\n

          Tulenevalt \u00fclaltoodud soovitustest on labori komplekteerimiseks tarvis hankida 4 monoplaatarvutit – soovitavalt Raspberry Pi 4. Selgus, et sobiliku portide arvuga peakommutaator on ettev\u00f5ttel juba olemas. K\u00fcll aga tuleb ruumi v\u00f5rgupistikute arvu v\u00e4hesuse t\u00f5ttu lisada juurde \u00fcks v\u00e4iksem kommutaator (piisab neljast pordist). Labori seadmete v\u00f5rgu\u00fchenduste loogiline skeem v\u00f5iks olla j\u00e4rgmine.<\/p>\n\n\n\n

          \"\"
          Seadmete \u00fchendusskeem<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
          Refleksioon<\/h5>\n\n\n\n

          Mis?<\/span><\/p>\n\n\n\n

          Sel n\u00e4dalal j\u00f5udsin oma tegevuste taas graafikusse. Sain valmis nii soovitused tarkvara osas kui ka lisanduvate seadmete (neli Raspberty Pi-d ja \u00fcks kommutaator) loetelu. Taaskord kulus palju aega tehniliste detailide v\u00e4ljaotsimiseks ja omavahel v\u00f5rdlemiseks. <\/p>\n\n\n\n

          L\u00f5puks on mul olemas terviklik pilt soovitatavast tehnilisest lahendusest. See muidugi ei t\u00e4henda, et see p\u00e4ris sellisel kujul l\u00f5plikult k\u00e4iku l\u00e4heb, aga siit edasi on vaid n\u00fcanside muutmine.<\/p>\n\n\n\n

          Mis siis?<\/span><\/p>\n\n\n\n

          Tegelikult on p\u00e4ris suur ja oluline t\u00fckk praktikast valmis – t\u00f5si k\u00fcll ainult paberi peal. Hankimine ja tegelik \u00fclesseadmine praktika aja sisse kahjuks ei j\u00f5ua. \u00dcks peamine alameesm\u00e4rk on siiski t\u00e4idetud. Olen enda t\u00f6\u00f6ga v\u00f5rdlemisi rahul, kuigi tegelikult lootsin, et l\u00e4heb kiiremini ja kergemalt. <\/p>\n\n\n\n

          Mis n\u00fc\u00fcd edasi?<\/span><\/p>\n\n\n\n

          Edasi saan minna juba sellega, kuidas t\u00e4psemalt planeeritud labori v\u00f5imalusi implementeerida olemasolevate kursuste sisse ning kindlasti on plaanis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ka kava t\u00e4iesti uue 3D printimisega seotud kursuse jaoks.<\/p>\n\n\n\n

          Lisaks sellele on veel tarvis panna kokku juhendmaterjal 3D printerite tehniliseks hooldamiseks ja enimlevinud printimisprobleemide lahendamiseks. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

          L\u00fchikokkuv\u00f5te n\u00e4dalast Kuna eelmisel n\u00e4dalal j\u00e4i poole labori labori terviklahenduse v\u00e4ljat\u00f6\u00f6taminse selles osas, mis puudutas printerite v\u00f5rgulahendust ja juhtimistarkvara, siis kulutasin kogu praktika kolmanda n\u00e4dala just nende teemadega tegelemiseks. R\u00e4\u00e4kides printerite kasutamiseks tarvilikust tarkvarast on oluline teha vahet kahel p\u00f5him\u00f5tteliselt erineva eesm\u00e4rgiga rakenduste liigil. Esimene neist on nn. “slicer”, see on tarkvara, mille eesm\u00e4rk on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-189","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ifi7211"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=189"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":198,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/189\/revisions\/198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=189"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=189"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=189"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}