{"id":119,"date":"2023-02-25T19:24:23","date_gmt":"2023-02-25T16:24:23","guid":{"rendered":"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/?p=119"},"modified":"2023-02-25T20:33:37","modified_gmt":"2023-02-25T17:33:37","slug":"refleksiooni-kusimused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/uncategorized\/refleksiooni-kusimused\/","title":{"rendered":"Refleksiooni k\u00fcsimused"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Valisin vastamiseks j\u00e4rgmised k\u00fcsimused:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Refleksioon &#8211; mis see on?<\/li>\n\n\n\n<li>Kas on olemas refleksioonimudeleid?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuidas refleksiooni koostada?<\/li>\n\n\n\n<li>Milline on refleksiooni kasutegur?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuidas \u00f5pilaste refleksioonioskust toetada?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\" id=\"refleksioon-mis\">Refleksioon &#8211; mis see on?<\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kriitiline refleksioon on tahtlik (eesm\u00e4rgistatud) protsess, mille k\u00e4igus reflekteerija v\u00f5tab oma t\u00f6\u00f6protsessis eraldi aja, et m\u00f5elda hoolikalt oma tegevuste tulemuste \u00fcle ja hinnata m\u00f5tteprotsesse, mis viisid nende toimunud tegevusteni. Mida saab toimunust \u00f5ppida, ning kuidas k\u00e4ituda tulevikus. (QCA, 2004, 78).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Refleksiooni eesm\u00e4rgiks on enese-avastamine ja isiklik kasv, samuti oma teadmiste laiendamine. (Pretorius &amp; Ford, 2016).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sch\u00f6n&#8217;i (2017) kohaselt tegelevad paljude ametialade esindajad pideva reflekteerimisega oma t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, et parendada&nbsp; oma otsuste tegemise protsessi ja seel\u00e4bi tulemusi.&nbsp; Seda j\u00e4reldust toetab ka Kolb (2014) r\u00f5hutades refleksiooni t\u00e4htsust oma \u00f5ppimisteoorias, mis h\u00f5lmab ts\u00fckliliselt kogemuste saamist nende p\u00f5hjal reflekteerimist, refleksiooni alusel kontseptualiseerimist ja omandatu testimist ekperimenteerides.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Niisiis v\u00f5ib \u00f5ppe- ja ametialases tegevuses refleksiooni v\u00f5tta kokku kui protsessi, mis h\u00f5lmab oma kogemuste pidevat ja aktiivset hindamist, et neid m\u00f5ista ja luua nende p\u00f5hjal uut teadmist. Refleksioon kuulub \u00f5ppimisprotsessi juurde, ning on selle oluline osa toetades s\u00fcgavat \u00f5ppimist. Refleksioonil on mitmeid vorme &#8211; see v\u00f5ib leida aset kirjalikult (n\u00e4iteks p\u00e4eviku pidamine), grupiarutelu vormis v\u00f5i struktureeritud enesehinnaguna.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\" id=\"refleksioonimudelid\">Kas on olemas refleksioonimudeleid?<\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jah, on k\u00fcll. N\u00e4iteks:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"600\" src=\"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-120\" srcset=\"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image.png 600w, https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-300x300.png 300w, https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">CARL raamistiku skeem (Edinburgh University, 2018)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>CARL <\/strong>&#8211;  refleksiooniraamistik, mis on tuletatud t\u00f6\u00f6intervjuudel esistatavatele k\u00fcsimuselevastamiseks m\u00f5eldud CAR mudelist. Akron\u00fc\u00fcm CARL, viitab raamistiku sammudele, mis on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kontekst (<strong>context<\/strong>) &#8211; kirjelda, mis kontekstis sinu kogemus aset leidis.<\/li>\n\n\n\n<li>Tegevused (<strong>actions<\/strong>) &#8211; selgita, milliseid tegevusi sa l\u00e4bi viisid.<\/li>\n\n\n\n<li>Tulemused (<strong>results<\/strong>) &#8211; selgita, millised olid sinu l\u00e4biviidud tegevuste tulemused.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00d5ppimine (<strong>learning<\/strong>) &#8211; m\u00e4\u00e4ra kindlaks, mida sa eelnevast \u00f5ppisid.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selle mudeli tugevuseks loetakse rakendusvaldkondade paindlikust ning seda, et mudel toetab reflekteeritavate kogemuste detailset ja p\u00f5hjalikku anal\u00fc\u00fcsimist. Peamiseks n\u00f5rkuseks loetakse asjaolu, et mudel ei pruugi sageli anda selget juhist, kuidas refleksiooni raames \u00f5pitut edaspidistes olukordades rakendada (Edinburgh University, 2018).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"600\" src=\"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-121\" srcset=\"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-1.png 600w, https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-1-300x300.png 300w, https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-1-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Gibbs&#8217;i refleksioonimudel (Edinburgh University, 2020)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Gibbs&#8217;i reflektsioonits\u00fckkel<\/strong> on \u00fcks tuntuimaid ts\u00fcklilisi mudeleid refleksiooni koostamiseks. Mudel koosneb kuuest etapist, mis on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kirjeldus <\/strong>&#8211; kirjelda oma kogemust.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tunnetus<\/strong>&#8211; millised tunded ja esialgsed m\u00f5tted, sul selle kogemusega seoses tekkisid.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Hinnang <\/strong>&#8211; kuidas sa seda koemust hindad, nii positiivsed kui negatiivsed hinnangud.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Anal\u00fc\u00fcs<\/strong> &#8211; miks nii juhtus, miks olid tulemused sellised?<\/li>\n\n\n\n<li><strong>J\u00e4reldus <\/strong>&#8211; mida sa sellest kogemusest \u00f5ppisid? Mida saad j\u00e4rgmisel korral teisiti teha? Mida pean arendama, et tulevikus selles olukorras paremini hakkama saada?<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Tegevusplaan <\/strong>&#8211; kuidas ma arendan v\u00e4lja vajalikud oskused, selles situatsioonis hakkama saamiseks?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selle mudeli peamiseks tugevuseks loetakse keskendumist edasisele tegevusele &#8211; k\u00f5ik ts\u00fckli eelmised sammud toetavad viimast, tegevusplaani loomise, sammu. N\u00f5rkusena tuuakse sageli v\u00e4lja mudeli lineaarsust, mis ei pruugi sobida k\u00f5igi kogemuste adekvaatseks kirjedamiseks ega pruugi ka sobida k\u00f5igile \u00f5ppijatele, sest reflekteeriv m\u00f5tlemine ei ole sageli lineaarne (Edinburgh University, 2020).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"728\" height=\"387\" src=\"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-2.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-122\" srcset=\"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-2.png 728w, https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-2-300x159.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 728px) 100vw, 728px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">&#8220;What&#8221; mudel (University College Dublin, 2019)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>&#8220;What&#8221; mudel<\/strong> on&nbsp; Rolfe, Freshwater, &amp; Jasper (2001) poolt v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud iteratiivne protsess, mis pealtn\u00e4ha kolme lihtsa k\u00fcsimuse kaudu v\u00f5imaldab reflekteerida \u00fcllatavalt s\u00fcvitsi. Refleksiooni k\u00e4igus esitatavad k\u00fcsimused n\u00f5uavad detailseid ja l\u00e4bim\u00f5eldud vastuseid.<\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\" id=\"kuidas\">Kuidas refleksiooni koostada?<\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vaadeldes \u00fclaltoodud refleksioonimudeleid, n\u00e4eme, et neis k\u00f5igis on selgelt tuvastatavad j\u00e4rgmised tegevused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Toimunu kirjeldus, mis v\u00f5tab kokku selle, mis juhtus ja mis kontekstis<\/li>\n\n\n\n<li>Juhtunu anal\u00fc\u00fcs, mis peaks andma vastuse k\u00fcsimustele, miks nii juhtus, mis oli minu roll selles, miks on see mulle oluline? mida saan teha teisiti\/paremini? Ehk siis mida ma \u00f5ppisin.<\/li>\n\n\n\n<li>Tegevuskava tulevikuks. Kuidas saan \u00f5pitut edaspidi rakendada? Mida ja kuidas pean juurde \u00f5ppima, et seda tulevikus samas situatsioonis rakendada.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konkreetselt \u00f5ppimise&nbsp; toetamiseks pakub Tartu \u00dclikoolis v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud \u00f5ppematerjal (Mari Karm, n.d.) v\u00e4lja refleksiooni toetavad meetodid \u00f5ppet\u00f6\u00f6s, milleks on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kokkuv\u00f5tte kirjutamin<\/strong>e &#8211; oluline on, et \u00f5ppija teeb seda oma s\u00f5nadega ning kokkuv\u00f5tte pikkus on rangelt m\u00e4\u00e4ratletud. Individuaalsele kokkuv\u00f5tte kirjutamisele v\u00f5ib j\u00e4rgneda paarist\u00f6\u00f6, mille k\u00e4igus \u00f5ppijad v\u00f5rdlevad kokkuv\u00f5tteid paarilisega ning kirjutavad \u00fchise viimistletud kokkuv\u00f5tte.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Rakendusv\u00f5imaluste leidmine <\/strong>&#8211; Refleksiooni toetavad ka \u00fclesanded, mille k\u00e4igus \u00f5ppija peab leidma \u00f5pitud materjali t\u00e4henduse iseenda jaoks: st selle vajalikkuse ning rakendatavuse oma praktilises tegevuses v\u00f5i tulevasel erialal.<\/li>\n\n\n\n<li><strong>Lausete l\u00f5petamine<\/strong> &#8211; Alustatud lausega saab \u00f5ppijate suunata m\u00f5tlema ja arutama kindlates piirides ja teemadel. N\u00e4iteks:<em>  K\u00f5ige huvitavam aspekt k\u00e4sitletud teema juures on &#8230; ; K\u00f5ige raskem osa loetud (kuulatud) materjalist on &#8230; ;  Arusaamatuks j\u00e4i &#8230;<\/em><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>\u00d5pimapi koostamine.<\/strong> E-portfoolio ehk e-\u00f5pimapp on \u00f5ppimise ja hindamise meetod. \u00d5pimapi kasutamise eesm\u00e4rk on toetada \u00f5ppija \u00f5pi- ja t\u00f6\u00f6kogemuste ja \u2013tulemuste reflektsiooni ja seel\u00e4bi tuua v\u00e4lja tema tugevad k\u00fcljed, unikaalsus, \u00f5pingute jooksul omandatud teadmised ja oskused. See aitab \u00f5ppijal selgusele j\u00f5uda oma eesm\u00e4rkides ja (\u00f5pi-)vajadustes ning soovides, aitab j\u00e4lgida ning planeerida tal oma arengut, v\u00e4ljendada oma originaalsust ja loomingulisust. \u00d5petajal aitab \u00f5pimapi kasutamine suunata, j\u00e4lgida ja hinnata \u00f5ppija erialast arengut ning \u00f5petamise efektiivsust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\" id=\"kasutegur\">Milline on refleksiooni kasutegur?<\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vastamaks k\u00fcsimusele, milline on refleksiooni kasutegur, otsisin allikatest k\u00f5igepealt vastust k\u00fcsimusele, miks on refelktsioon kasulik. Leidsin j\u00e4rgmised vastused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oma kogemuste kriitiline reflekteerimine aitab tuvastada hariduslikke vajadusi (Boud, Keogh, &amp; Walker, 1985).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ametialases arengus on oluline m\u00f5ista enda uskumusi, suhtumist ja v\u00e4\u00e4rtushinnanguid. Refelekteerimine aitab seda saavutada (Epstein, 1999).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Reflekteerimine t\u00f5stab teadlikust enda kohta ning v\u00f5imaldab seel\u00e4bi paremini monitoorida ja hinnata oma tegevust (Bandura, 1986).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Siit v\u00f5ib teha kokkuv\u00f5tte, et reflekteerimine on \u00f5ppimise ja arengu oluline osa, ilma milleta on raske saavutada s\u00fcgavat \u00f5ppimist v\u00f5i t\u00f5eliselt eesm\u00e4rgisatud arengut.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keio Kaarl\u00f5p (2021) teeb \u00d5petajate Lehes avaldatud artiklis j\u00e4rgneva kokkuv\u00f5tte:<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Russell Rogers (2001) on r\u00f5hutanud, kuidas \u00f5pilaste \u00f5ppeedukuse kasv on suuresti m\u00f5jutatav, kasutades refleksiooni. T\u00e4nap\u00e4evase \u00f5pik\u00e4situse \u00fcks muutumise eesm\u00e4rk on ennastjuhtiv \u00f5ppija, mis t\u00e4hendab, et noor oskab enda vajadusi m\u00e4\u00e4ratleda, valida viise nende teostamiseks ning vastutab enda tegevuse ja valikute eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liis Kadde (2002) on mitme autori teostest koondanud ennastjuhtiva indiviidi tunnused ning toonud \u00fche olulise tunnusena enesejuhtimiseprotsessis v\u00e4lja refleksiooni. Samas on ta \u00f6elnud, et enesejuhitavus on nii inimese vajadus kui ka tema elukvaliteeti m\u00e4\u00e4rav tegur t\u00e4nap\u00e4eva pidevalt muutuvas \u00fchiskonnas. Selline arusaam annab alust viidata refleksiooni olulisusele ka p\u00e4riselus.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Reflektsiooni kui praktika efektiivsust \u00f5petajahariduses toetab n\u00e4iteks Zahid ja Khanam (2019) poolt l\u00e4biviidud uuring, mille tulemustest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et refleksioonipraktikaid rakendanud \u00f5petajate ametioskused paranesid oluliselt v\u00f5rreldes kontrollgrupiga.<\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\">Kuidas \u00f5pilaste refleksioonioskust toetada?<\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d5pilaste refleksioonioskuste toetamise olen eelnevate k\u00fcsimuste juures juba suures osas \u00e4ra vastanud.&nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kokkuv\u00f5ttena v\u00f5ib tuua v\u00e4lja, et refleksioonioskuste toetamine saab alguse refleksiooni kui meetodi selgitamisest, seda nii \u00fcldm\u00f5istelisena nagu tehtud vastates k\u00fcsimusele <strong><a href=\"#refleksioon-mis\" data-type=\"internal\" data-id=\"#refleksioon-mis\">&#8220;Refleksioon &#8211; mis see on?&#8221;<\/a>.<\/strong> Aga ka konkreetse refleksioonimudeli tutvustamise p\u00f5hjal (vastates k\u00fcsimusele, <a href=\"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/wp-admin\/post.php?post=119&amp;action=edit#refleksioonimudelid\"><strong>&#8220;Kas on olemas refleksioonimudeleid?<\/strong>&#8220;<\/a>).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Need selgitused vastavad k\u00fcsimustele &#8220;mis?&#8221; ja &#8220;kuidas?&#8221;, kuid v\u00e4ga oluline on ka &#8220;miks?&#8221;. Seda juba seet\u00f5ttu, et toetada \u00f5pilaste sisemist motivatsiooni selgitades, mis on refleksioonist kasu ja miks me seda \u00fcldse teeme. Vastuseid k\u00fcsimusele &#8220;miks?&#8221; t\u00f5in v\u00e4lja vastates k\u00fcsimusele<strong><a href=\"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/wp-admin\/post.php?post=119&amp;action=edit#kasutegur\"> &#8220;Mis on refleksiooni kasutegur?&#8221;<\/a><\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Usun, et seal v\u00e4ljatoodud selgitused sobivad \u00fcldjoontes sama h\u00e4sti nii p\u00f5hikooli\u00f5pilastele kui \u00f5petajakoolituse tudengitele refleksiooni enese jaoks m\u00f5testamisel. Loomulikult vajavad p\u00f5hikooli\u00f5pilased refleksiooni protsessis rohkem toetust ja siin on abi <strong><a href=\"#kuidas\">&#8220;Kuidas koostada refleksiooni?&#8221;<\/a><\/strong> k\u00fcsimuse juures vastuseks toodust.&nbsp; <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aga ka \u00f5petajakoolituse tudengitele v\u00f5iks tuua refleksiooni meetodi n\u00e4itena m\u00f5ne huvitava meetodi ning selleks v\u00f5iks sobida Raili Allase poolt j\u00e4rgnevas videos k\u00e4sitletud &#8220;Videoga toetatud refleksioon&#8221;.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio\"><div class=\"wp-block-embed__wrapper\">\n<iframe loading=\"lazy\" title=\"Raili Allas - Videoga toetatud refleksioon\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/pEIA5sFTc98?start=899&#038;feature=oembed\" frameborder=\"0\" allow=\"accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share\" referrerpolicy=\"strict-origin-when-cross-origin\" allowfullscreen><\/iframe>\n<\/div><\/figure>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\">Kokkuv\u00f5te<\/h5>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Usun, et kokkuv\u00f5ttena refleksiooni teema juures on paslik kasutada meetodina refleksiooni ennast ja seega otsustasin vastata lausete l\u00f5petamise meetodi n\u00e4ites toodud n\u00e4itelausete abil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>K\u00f5ige huvitavam aspekt k\u00e4sitletud teema juures oli \u2026<\/strong> minu jaoks see, et refleksioonimudeleid on \u00fcsna palju ning nende juures on v\u00e4ga lihtne m\u00e4rgata \u00fchiseid jooni. Samas on palju raskem otsustada milline neist mudelitest v\u00f5iks olla k\u00f5ige kasulikum \u00f5ppides ise magistri\u00f5ppes v\u00f5i millist rakendada \u00f5petamisel p\u00f5hikoolis v\u00f5i g\u00fcmnaasiumis.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>K\u00f5ige raskem osa l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatud materjalist oli \u2026<\/strong> minu jaoks otsustada millised refleksiooni kohta k\u00e4ivad akadeemilised allikad oleksid k\u00f5ige sobivamad \u00f5petajakoolituse kontekstis. Ma polnud teadlik, et refleksiooni kasutatakse v\u00e4ga laialdaselt erinevates valdkondades, ning set\u00f5ttus oli k\u00fcllaltki raske orienteeruda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Arusaamatuks j\u00e4i \u2026 <\/strong>kui palju aega peaks refleksioonile proportsionaalselt teiste \u00f5pitegevustega kulutama. Refeleksioon ei ole ju eesm\u00e4rk ise-eneses vaid lihtsatl vahend soovitud tulemuste saavutamisel \u00f5ppetegevuses ja isiksuse arengus. Samuti kas parem oleks rakendada m\u00f5nd formaalsemat refleksiooni meetodit v\u00f5i piisab vabamas vormis \u00f5pitu \u00fcle j\u00e4relem\u00f5tlemisest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Uuest teemast aitas mul aru saada <\/strong>\u2026&nbsp; mitmete allikate omavahel v\u00f5rdlemine. Samuti pauside pidamine allikate lugemise vahel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Tahan edasi uurida veel \u2026<\/strong> milline on hea praktika \u00f5ppijate refleksioonile tagasiside andmisel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><span style=\"text-decoration: underline;\">ALLIKAD:<\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Boud, D., Keogh, R., &amp; Walker, D. (1985). Reflection: Turning experience into learning. London, UK: Kogan Page.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bandura, A. (1986). Social foundations of thought and action: A social cognitive theory. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pretorius, L., &amp; Ford, A. (2016). Reflection for Learning: Teaching Reflective Practice at the Beginning of University Study.&nbsp;<em>International Journal of Teaching and Learning in Higher Education<\/em>,&nbsp;<em>28<\/em>(2), 241-253.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Epstein, R. (1999). Mindful practice. <em>Journal of the American Medical Association, 282<\/em>(9), 833-839. doi: 10.1001\/jama.282.9.833<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sch\u00f6n, D. A. (2017). The reflective practitioner: How professionals think in action. Routledge.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kolb, D. A. (2014).&nbsp;Experiential learning: Experience as the source of learning and development. FT press.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">QCA (2004) The key skills qualifications standards and guidance<em>, Publication of the<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Qualifications and Curriculum Authority<\/em>, London [Online] <a href=\"https:\/\/dera.ioe.ac.uk\/4981\/1\/8929_qca04_1294.pdf\">https:\/\/dera.ioe.ac.uk\/4981\/1\/8929_qca04_1294.pdf<\/a> [25.02.2023].<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Edinburgh University. (2018). The CARL framework of reflection.&nbsp; <a href=\"https:\/\/www.ed.ac.uk\/reflection\/reflectors-toolkit\/reflecting-on-experience\/carl\">https:\/\/www.ed.ac.uk\/reflection\/reflectors-toolkit\/reflecting-on-experience\/carl<\/a> [25.02.2023].<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Edinburgh University. (2020). Gibbs&#8217; Reflective Cycle.&nbsp; <a href=\"https:\/\/www.ed.ac.uk\/reflection\/reflectors-toolkit\/reflecting-on-experience\/carl\">https:\/\/www.ed.ac.uk\/reflection\/reflectors-toolkit\/reflecting-on-experience\/carl<\/a> [25.02.2023].<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">University College Dublin. (2019). Reflective Practice Models. <a href=\"https:\/\/www.ucd.ie\/teaching\/t4media\/reflective_practice_models.pdf\">https:\/\/www.ucd.ie\/teaching\/t4media\/reflective_practice_models.pdf<\/a> [25.02.2023].<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rolfe, G., Freshwater, D., &amp; Jasper, M. (2001). Critical Reflection for Nursing and the Helping Professions: A user\u2019s guide. London: Palgrave Macmillan<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Zahid, M., &amp; Khanam, A. (2019). Effect of Reflective Teaching Practices on the Performance of Prospective Teachers. Turkish Online Journal of Educational Technology-TOJET, 18(1), 32-43.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mari Karm (n.d.).&nbsp; Aktiiv\u00f5ppemeetodid e-\u00f5ppes: Refleksiooni toetavad meetodid&nbsp; <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/refleksiooni-toetavad-%C3%B5ppemeetodid\">https:\/\/sisu.ut.ee\/aktiivope\/refleksiooni-toetavad-%C3%B5ppemeetodid<\/a> [25.02.2023].<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Keio Kaarl\u00f5p. (2021). Refleksiooni kaudu ennastjuhtivaks ehk \u00d5petame nii, nagu soovime, et oleks meidki \u00f5petatud!. \u00d5petajate Leht. <a href=\"https:\/\/opleht.ee\/2021\/06\/refleksiooni-kaudu-ennastjuhtivaks-ehk-opetame-nii-nagu-soovime-et-oleks-meidki-opetatud\/\">https:\/\/opleht.ee\/2021\/06\/refleksiooni-kaudu-ennastjuhtivaks-ehk-opetame-nii-nagu-soovime-et-oleks-meidki-opetatud\/<\/a> [25.02.2023].<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Raili Allas [HITSA]. (2014). Videoga toetatud refleksioon \u00f5petajakoolituses \u00fcli\u00f5pilaste toetamiseks . YouTube. <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=pEIA5sFTc98&amp;t=899s\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=pEIA5sFTc98&amp;t=899s<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Valisin vastamiseks j\u00e4rgmised k\u00fcsimused: Refleksioon &#8211; mis see on? Kriitiline refleksioon on tahtlik (eesm\u00e4rgistatud) protsess, mille k\u00e4igus reflekteerija v\u00f5tab oma t\u00f6\u00f6protsessis eraldi aja, et m\u00f5elda hoolikalt oma tegevuste tulemuste \u00fcle ja hinnata m\u00f5tteprotsesse, mis viisid nende toimunud tegevusteni. Mida saab toimunust \u00f5ppida, ning kuidas k\u00e4ituda tulevikus. (QCA, 2004, 78). Refleksiooni eesm\u00e4rgiks on enese-avastamine ja isiklik [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-119","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":125,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119\/revisions\/125"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}