{"id":116,"date":"2023-02-14T23:29:04","date_gmt":"2023-02-14T20:29:04","guid":{"rendered":"http:\/\/164.92.249.68\/wordpress\/?p=116"},"modified":"2023-02-14T23:29:04","modified_gmt":"2023-02-14T20:29:04","slug":"uuringu-use-of-repositories-of-digital-educational-resources-state-of-the-art-review-kokkuvote","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/digitaalne-oppevara\/uuringu-use-of-repositories-of-digital-educational-resources-state-of-the-art-review-kokkuvote\/","title":{"rendered":"Uuringu &#8220;Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review&#8221; kokkuv\u00f5te"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Assignement<\/strong> <strong>1:<\/strong> <a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/digioppevara.ee\/2023\/02\/14\/lugemispaevik-1-opiobjektid-ja-repositooriumid-2\/\" target=\"_blank\">Lugemisp\u00e4evik 1: \u00d5piobjektid ja repositooriumid<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Valisin lugemiseks digi\u00f5ppevara repositooriumite kasutamist anal\u00fc\u00fcsiva uuringu, kuna mind huvitas, millisel m\u00e4\u00e4ral ja kuidas repositooriume ja seal olevaid materjale ikkagi kasutatakse. Artikkel andis vaadeldavast perioodist (2000 &#8211; 2014.a.) \u00fcsna hea \u00fclevaate ning sain m\u00f5nedele oma k\u00fcsimustele ka vastused.<\/p>\n\n\n\n<p>Rod\u00e9s-Paragarino et al. (2016) toovad kohe sissejuhatuses v\u00e4lja, et uuringuid digi\u00f5ppevara repositooriumite kasutusm\u00e4\u00e4ra kohta on tehtud palju ja need n\u00e4itavad \u00fcldjuhul madalat kasutust. Samas pole piisvalt uuritud, millised on need faktorid, mis m\u00f5jutavad repositooriumite kasutajate k\u00e4itumist. Eriti t\u00e4htsakse peavad autorid \u00f5petajate, kui oluliste huvitatud osapoolte, kasutamisk\u00e4itumist m\u00f5jutavate faktorite v\u00e4ljaselgitamist ja t\u00e4psemat uurimist.<\/p>\n\n\n\n<p>Artikli kirjeldava \u00fclevaate (narrative review) osas, mis tegeleb uuritaval teemal avaldatud enim tunnustatud akadeemiliste t\u00f6\u00f6de anal\u00fc\u00fcsiga, ilmneb esimene huvitav trend. Nimelt s\u00f5ltub kasutajate digi\u00f5ppevara repositooriumisse panustamise tase sellest, mis t\u00fc\u00fcpi repositooriumitega on tegemist. Rod\u00e9s-Paragarino et al. (2016) poolt anal\u00fc\u00fcsitud uuringust &#8220;Learnometrics: metrics for learning objects&#8221; (Ochoa, 2008) toovad autorid v\u00e4lja, et:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00d5piobjektide repositooriumites ja referatooriumites on enamik materjale lisatud v\u00e4ikese arvu kasutajate poolt.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00d5pihalduss\u00fcsteemides ja OpenCourseWare portaalides seevastu panustavad kasutajad materjalide lisamisse enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Samuti selgub Ochoa (2008) uuringust, et repositooriumite ja referatooriumite kasutajad kasutavad neid s\u00fcsteeme l\u00fchema perioodi jooksul kui \u00f5pihalduss\u00fcsteemide ja OpenCourseWare portaalide kasutajad.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks panustamise m\u00e4\u00e4rale ja kasutajate p\u00fcsivusele p\u00f6\u00f6rasid Rod\u00e9s-Paragarino et al. (2016) t\u00e4helepanu ka sellele, kuidas repositooriumites olevaid materjale kasutatakse. Selgus, et materjalide taaskasutamise tase on \u00fcllatavalt madal &#8211; vaid 20%. See fakt tundub olevat vastuolus teoreetilise seisukohaga, et materjalide jagamine ja taaskasutamine v\u00f5iks pakkuda hariduses olulisi eeliseid.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00f5udes taaskastutuse teema juurde uurisid Rod\u00e9s-Paragarino et al. (2016) tuginedes artiklile &#8220;Open Educational Resources: Inquiring into Author Reuse Behaviors&#8221; (Petrides et al., 2008), millised on taaskasutuse viisid ja praktikad.\u00a0 Tuvastatud seitsme materjali taaskasutuse viisi juures oli peamiseks p\u00f5hjuseks materjalide muutmisel vajadus nende visuaalse ja tehnilise esitlusviisi muutmise j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n<p>Repositooriumide kasutatavuse peamise problemaatilise kvaliteedin\u00e4itajana tuvastasid Rod\u00e9s-Paragarino et al. (2016) materjalide meta-andmete kvaliteedi ja nende k\u00e4itlemismugavuse. \u00dcheltpoolt on materjalide paljususe t\u00f5ttu meta-andmete korrektsus ja t\u00e4psus v\u00e4ga vajalikud, teiseltpoolt on nende loomine ja sisestamine kasutajate jaoks t\u00fc\u00fctu ja ebamugav. Samuti hindavad autorid pedagoogilisi meta-andmeid n\u00f5rkadeks ja vajadusi mitte katvateks. N\u00e4iteks tuuakse v\u00e4lja, et meta-andmed ei kirjelda millises j\u00e4rjekorras materjale kasutada, milliste teiste materjalidega neid siduda ning millise pedagoogilise situatsiooni jaoks need \u00fcldse m\u00f5eldud on.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti toovad autorid v\u00e4lja probleemi repositooriumides olevate materjalide kvaliteedi hindamisega. Uuringu tegemise ajal oli peamiseks materjalide kvaliteedi kohta info saamise viisiks kasutajatele jagatud k\u00fcsimustikud. Paragarino et al. (2016) oletavad, et \u00fcleminek teistsugustele kvaliteedi hindamise mudelitele v\u00f5imaldaks materjalide efektiivsemat sorteerimist, soovitamist ja otsingut.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringu osast, mis vaatles avatud \u00f5ppematerjalide (Open Educational Resources) loomist ja kasutamist on huvitav tuua v\u00e4lja, et \u00f5petajad eelistavad pigem jagada materjale l\u00e4hemate kolleegidega oma asutuste siseselt. Seda t\u00f5demust kinnistas veelgi uuring, et kohalike repositooriumite kasutuselev\u00f5tt t\u00f5stis hariduslike materjalide jagamise ja taaskasutamise m\u00e4\u00e4ra oluliselt.\u00a0 Materjalide kasutajaid on siiski rohkem kui jagajaid &#8211; 50% vs. 12%. \u00dcheks peamiseks p\u00f5hjuseks, miks oma materjale jagada ei soovitud toodi v\u00e4lja kogemuste puudumine litsentseerimise ja tehnoloogiaga (Rod\u00e9s-Paragarino et al., 2016).<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5tteks leian, et uuring andis sisuka \u00fclevaate digi\u00f5ppevara repositooriumitega seonduvast temaatikast. Minu jaoks oli peamiseks \u00fcllatuseks autorite kriitiline hinnang \u00f5ppevata pedagoogilistele meta-andmetele. Arvestades, et tegemist pole sugugi uue valdkonnaga, eeldasin, et selles osas on olemas h\u00e4sti v\u00e4ljakujunenud k\u00fcpsed standardid. V\u00f5ib-olla on meta-andmete (mis peaks sisaldama ka hinnangut jagatava \u00f5ppevara kvaliteedile) kehv kvaliteet p\u00f5hjuseks, miks nende taaskasutus on suhteliselt madal.<\/p>\n\n\n\n<p>Usun, et leidsin meta-andmete problemaatikast enda jaoks huvitava teema, mida soovin edasi uurida. Just pedagoogiliste meta-andmete osa tundub huvitav. Ilmselt v\u00f5iks siin uurida ka v\u00f5imalusi kasutada uusi tehnoloogiaid meta-andemete automaatseks genereerimiseks v\u00f5i olemasolevate meta-andmete evalueerimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Repositooriumite kasutajate k\u00e4itumise osas sain kinnitust oma kogemustele, mis samuti n\u00e4itavad, et materjalide jagajaid on v\u00e4hem kui kasutajaid ning pigem eelistatakse oma materjale jagada l\u00e4hedasematele kolleegidele kui tervele maailmale. Samas usun, et selles osas on vahepeal olukord siiski paremaks muutunud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><span style=\"text-decoration: underline;\">Allikad:<\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., &amp; Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review.&nbsp;<em>IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11<\/em>(2), 73\u201378.&nbsp; <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1109\/RITA.2016.2554000\">https:\/\/doi.org\/10.1109\/RITA.2016.2554000<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Ochoa, X. (2008). Learnometrics: Metrics for learning objects. <em>PhD. Dissertation, Faculty Eng., Katholike Univ. Leuven, Heverlee, Belgium<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Petrides, L., Nguyen, L., Kargliani, A., Jimes, C. (2008). Open Educational Resources: Inquiring into Author Reuse Behaviors. In: Dillenbourg, P., Specht, M. (eds) Times of Convergence. Technologies Across Learning Contexts. EC-TEL 2008. Lecture Notes in Computer Science, vol 5192. Springer, Berlin, Heidelberg. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1007\/978-3-540-87605-2_39\">https:\/\/doi.org\/10.1007\/978-3-540-87605-2_39<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Assignement 1: Lugemisp\u00e4evik 1: \u00d5piobjektid ja repositooriumid Valisin lugemiseks digi\u00f5ppevara repositooriumite kasutamist anal\u00fc\u00fcsiva uuringu, kuna mind huvitas, millisel m\u00e4\u00e4ral ja kuidas repositooriume ja seal olevaid materjale ikkagi kasutatakse. Artikkel andis vaadeldavast perioodist (2000 &#8211; 2014.a.) \u00fcsna hea \u00fclevaate ning sain m\u00f5nedele oma k\u00fcsimustele ka vastused. Rod\u00e9s-Paragarino et al. (2016) toovad kohe sissejuhatuses v\u00e4lja, et uuringuid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-116","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-digitaalne-oppevara"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=116"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":117,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116\/revisions\/117"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=116"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=116"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/nullyks.ee\/wordpress\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}