Saamaks paremat tunnetust CAS-i poolt pakutavast õppekvast annan esmalt ülevaate “Computing” mõistest, mida originaalmaterjalides laialt kasutatakse ning kirjeldan ka organisatsiooni ennnast.
CAS-I järgi on “Computing” mõistel kolm teineteist täiendavat komponenti: informaatika (computer science), infotehnoloogia (information technology) ja digipädevused (digital literacy). [1]
CAS kui organisatsioon
Briti CAS (Computing At School) liikumine defineerib end rohujuuretasandi organisatsioonina, mis edendab ja toetab informaatika tipp-tasemel õpetamist põhi- kesk- ja kõrgkoolides. CAS kuulub BCS (British Computer Society) alla. [2]
BCS – täpsemalt BCS, The Chartered Institute for IT – on ametiühendus ja akadeemiline selts, mis koondab infotehnoloogia ja informaatika erialade esindajaid. Muuhulgas on organisatsioonil oluline roll valdkonna hariduse edendamisel. [3]
Oluline on märkida , et CAS nõukogusse kuuluvad ka Microsofti ja Google esindajad. [4]
Organisatsiooni eesmärkideks on muuhulgas seatud:
- Informaatikast peab saama kindlalt juurdunud põhiõppeaine matemaatika ja loodusteaduste kõrval. Seda kõigis kooliastmetes. [2]
- Õpealajuhatajad tunnustavad informaatikat, infotehnoloogiat ja digipädevusi kui võrdse staatusega põhiaineid, mis on hädavajalik nende kooli edu tagamisel. [2]
- Järjest rohkem õpilasi valib vabatahtlikult informaatika, infotehnoloogia ja/või digipädevuste alaseid aineid kõigis koolitasemetes ning otsustavad hiljem ka karjääri kasuks mõnes seotud valdkonnas. [2]
- Kõik õpilased omandavad suurepärased algoritmilise mõtlemise oskused ning on võimelised neid rakendama oma õpingutes olenemata sellest, kas nad edasisel haridusteel ostustavad informaatikaalase hariduse kasuks või mitte. [2]
CAS õppekava (Teach Computing Curriculum) ülevaade.
UK harisudsüsteemis eristatakse nelja kooliastet (Key Stage, KS), mis jagunevad [5]:
KS1 – esimene ja teine klass; vanus 5-7 [
KS2 – kolmas kuni kuues klass; vanus 7-11
KS3 – seitsmes kuni üheksas klass; vanus 11-14
KS4 – kümnes kuni üheteistkümnes klass; vanus 14-16
CAS pakub välja mahuka “Teach Computing Curriculum” õppekava, mille sisu kirjeldan ülevaatlikult kooliastmete kaupa, kasutades selleks peamiselt teemade nimetusi ja märksõnu. Lühikeseks kokkuvõtteks on kogu õppekava kirjeldamine liialt mahukas.
Olgu veel öeldud, et õppekava on ehitatud üles kindlate alamvaldkonande ümber. Igal aastal käsitletakse midagi igast valdkonnast, liikudes lihtsamalt keerukamale vastavalt õpilaste vanusele ja võimetele. Valdkondade alamteemad on üldjuhul iseseisvad, kuid programmeerimist käsitlevad teemad on omavahel õppekavas seotud, ning hiljem õpetatavad eeldavad teadmisi eelmistest.
Key Stage 1
- Esimesel õppeaasta [6]
- Meid ümbritseva tehnoloogia äratundmine
- Digitaalne joonistamine
- Roboti liigutamine käskude abil
- Andmete gruppeerimine
- Digitaalne kirjutamine
- Animatsioonide manipuleerimine käskude abil
- Teine õppeaasta [6]
- Infotehnoloogia vahendid ja nende kasutamine
- Digitaalne fotograafia
- Algoritmide programmeerimine liigutatava roboti näitel
- Piktogrammide kasutamine – andmete esitamine piktogrammide kujul
- Digitaalne muusika – mustrite leidmine muusikas, muusikalise mustri/rütmi loomine.
- Programmi stuktuuri mõistmine
Key Stage 2
- kolmas õppeaasta [7]
- Arvutivõrgu mõiste
- Stopp-kaader animatsioon
- Puu-kujulised andmestruktuurid
- Digitaalse dokumendi toimetamine
- Sündmused ja teevused programmeerimise kontekstis
- neljas õppeaasta [7]
- Internet
- audiotöötlus
- kordused
- Andmete logimine
- fototöötlus
- tsüklid
- viies õppeaasta [7]
- Infosüsteemid
- Valiklausete kasutamine riistvarakontrolleril
- Lameandmebaasid
- Sissejuhatus vektorgraafikasse
- Hargnevused programmides
- kuues õppeaasta [7]
- Kommunikatsioon arvutivõrkude vahendusel
- Veebilehe loomine
- muutujate kasutamine
- Tabelarvutus
- 3D modelleerimine
- Riistvarakontrolleri keerukam kasutamine
Key Stage 3
- seitsmes õppeaasta [8]
- Sisu esitamine digitaalse meedia abil
- Andmeedastusprotokollid ja arvutivõrgud
- Meedia efektiivne kasutamine
- Programmeerimine Scratch keskkonnas
- Andmete modelleerimine tabelarvutuse abil
- kaheksas õppeaasta [8]
- Vektorgraafika
- Andmetöötlussüsteemide komponendid
- Veebiarendus
- Sümbolsüsteemide kasutamine
- Mobiiliäppide arendus
- Sissejuhatus Pythoni programmeerimiskeelde
- üheksas õppeaasta [8]
- Pythoni programmeerimine koos keerulisemate andmemassiividega
- Animatsioonid
- Infoteadus
- digitaalne meedia
- sissejuhatus küberturbesse
- Programmeerimisoskuste rakendamine riistvarakontrolleril
Key Stage 4
- GCSE (General Certificae of Secondary Education) eksamiteks ettevalmistujatele [9]
- Programmeerimine 1 – põhialused
- Programmeerimine 2- valiklaused
- Programmeerimine 3 – kordused
- Programmeerimine 4 – alamrutiinid
- Programmeerimine 5 – massiivid ja loendid
- Programmeerimine 6 – paisktabelid ja andmefailid
- Algoritmid 1 – põhimõisted
- Algoritmid 2 – otsing ja sorteerimine
- Andmete esitamine
- Arvutivõrgud
- Võrkude turvalisus
- Andmebaasid ja SQL
- HTML
- Objekt-orienteeritud programmeerimine
- teistele [9]
- Online turvalisus
- Infotehnoloogia töökohtodel
- Meedia
- Robootika
- Tabelarvutus
- Infotehnoloogia kasutamine projektihalduses
Nagu näha on tegemist äärmiselt tehnoloogiakeskse (et mitte öelda tehnokraatliku) ja ambitsioonika õppekavaga. Paljud käsitletavad teemad on Eestis kavas ainult kõrg- või ametikoolides vastavatel erialadel.
UK koolisüsteemi mitte eriti täpselt tundes on raske mõista, kuidas see kõik peaks muu õpetatava kõrval ajaliselt ära mahtuma.
Allikad:
[1] https://www.computingatschool.org.uk/resource-library/primary-computing
[2] https://www.computingatschool.org.uk/media/ogmjqhdb/cas-board-terms-of-reference-v4.pdf
[3] https://en.wikipedia.org/wiki/BCS,_The_Chartered_Institute_for_IT
[4] https://www.computingatschool.org.uk/about-us/cas-board
[5] https://www.gov.uk/national-curriculum
[6] https://teachcomputing.org/curriculum/key-stage-1
[7] https://teachcomputing.org/curriculum/key-stage-2
[8] https://teachcomputing.org/curriculum/key-stage-3
[9] https://teachcomputing.org/curriculum/key-stage-4