Loengus käsitlesime õppekava ja ainekava mõisteid ning nende koosatmise põhimõtteid ja praktikaid, liikudes makrotasandilt (riiklik õppekava ja selle lisades toodud ainekavad) mesotasandile (kooli õppekava ja kooli ainekava). Loeng oli väga infotihe ning on raske valida mõnd käsitletud teemat, millest pikemalt kirjutada. Seetõttu pane hoopis kirja enda jaoks loengus kuuldud uued teadmised ja olulised mõttekillud teemade kaupa. Nii on hiljem mugavam neid üle vaadata.

Õppekavast

Õppekava on:

• tegevuskava, mis sisaldab strateegiaid õpieesmärkide saavutamiseks (Tyler, Taba)
• õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused (Rutiku jt, Primus 2009)

Eesti riiklik õppekava on kirjeldatud Riigi Teatajas, valikaine Informaatika ainekava selle lõpus (LISA 10).

Õppekava võib olla kirjeldatud kahel põhimõtteliselt erineval viisil:

• Lehrplan – kirjas on teemad, mida õpetaja peaks rääkima
• Curriculum – kirjas on oskused ja tegevused, mida õpilane peaks lõpuks olema suuteline iseseisvalt tegema

Õppekava arendusmudelid (Marsh & Willis):

• ratsionaal-lineaarne – insenerimudel. Eksperdid panevad kirja eesmärgid, sisu,hindamismeetodid jne.
• demokraatlik – poliitikumudel. Lepitakse kokku ja röögitakse läbi erinevate osapooltega, et mis on eesmärgid, sisu ja meetodid.
• loominguline – kunstnikumudel. Komplekt tehnikaid ja töövahendeid, millel pole tingimata kindlat järjestust ja mahtu.

Õppekava peab arvestama kultuuriruumiga, kus seda rakendatakse.

Õppekava olekud (või pigem küll seotud alammõisted):
Ideaalõppekava – pole kuskil kirjas, eksisteerib kellegi peas (üksikisik või huvigrupp), põhineb tundel, et “nii on parim”. Annab huvitatud osapoolte survel sisendi kinnitatud õppekavale.
Kasvatuslik õppekava – hõlmab mitut tasandit:

• kinnitatud õppekava – riiklik dokument
• toetatud õppekava – riiklikule õppekavale on lisatud vahendid, selle läbiviimiseks (eelarve, õppematerjalid, õpetajad)
• õpetatud õppekava – see mida õpetaja parajasti klassiruumis õpetas
• hinnatud õppekava – õppekava, mille toimimist on kontrollitud näiteks eksami või tasemetööga

Õpitud õppekava – eksisteerib taaskord inimesepõhiselt on kasvatusliku õppekava tulemus
Variõppekava – pole kuskil kirjas, kuid mõjutab sellegi poolest – kirjutamata reeglid, koolis “ellujäämise” strateegiad jne.

Ainekavast

Ainekava on õppekava osa, mille alusel toimub mingi õppeaine õpetamine.

Kooli ainekava koosneb:

• õppeteemad kirjeldusest
• õppetulemuste kirjeldusest
• õppekeskkonna kirjeldusest
• aine lõimimise kirjeldusest
• hindamise kirjeldusest
• õppevara nimekirjast.

Kooli ainekava on riikliku õppekava tõlgendus vastavalt kooli eripärale.
Kooli ainekava põhjal luuakse töökavad ja tunnikavad

Ainekava peab vastama ära ainedidaktika 3 põhiküsimust:

• miks – eesmärgid, mida tahame saavutada
• mida – sisu, mida me õpetame
• kuidas – meetodid, kuidas me eesmärgid saavutame

Siinkohal on huvitav vaadelda, kuidas informaatika ainekava on Eestis neis aspektides muutunud:

• eesmärkide osas on liigutud akadeemiliseks karjääriks ettevalmistamisest algoritmilise mõtlemisoskuse ja IT karjääriks valmistumise poole
• sisu osas käsitletakse arvuti ehituse ja programmeerimise asemel raalmõtlemise praktikaid
• meetodite osas on mindud üle loeng+praktikum paarilt projektõppele ja rühmatööle.

Ülaltoodust võime leida kolm jõudu, mis mõjutavad kooliinformaatika ainekava kujunemist

• Arvutiteadus – teooriale keskenduv õpe, huvitatud osapooleks on kõrgkoolid
• Tööandjad – praktilistele tööturul vajalikele IT oskustele keskenduv õpe
• Koolid ise – IT on vahend teiste ainete õpetamiseks

Informaatika uue ainekava keskseks mõisteks on raalmõtlemine.
Raalmõtlemine on probleemilahendus, mis toimub läbi dekontekstualiseerimise, lahendusalgoritmi koostamise ja rekontekstualiseerimise.
Rõõlmõtlemise omadusteks on:

• võime mõelda abstraktsioonide kaudu
• võime mõelda osadeks lahutamise kaudu
• võime mõelda algoritmide kaudu
• võime mõelda hindamise kaudu
• võime mõelda üldistuste kaudu