Loeng andis ülevaate valdkonna olulisematest mõistetest ning ajaloost, keskendudes seejuures Eesti kooliinformaatika arengule ning põhisuundadele.

Mõistete osas oli mul küll olemas eelnev teadmine informaatika olemusest, kuid seda pigem tehnilise poole pealt vaadatuna – mõistekaarti ja struktuuri arutelu võimaldas seda teadmist laiendada, lisades mitmemõõtmelisema vaate riistvara vs. inimene ja teooria vs. rakendus teljestikus.

Andmete-informatsiooni-teadmiste-tarkuse seoste püramiid tundus hea visualisatsioonina nende mõistete omavaheliste seoste ilmestamiseks ja meelde jätmiseks. Varem olin kokku puutunud vaid andmete ja informatsiooni omavahelise seosega ja andmete tehnilise definitsiooniga – andmed eraldiseisvana ei oma tähendust, kuid kui andmetele anda kindel vorm ja tõlgendus, siis andmetest saab informatsioon. Loengus toodust lisandus siia nüüd vaade sellele seosele andmete kasutamise aspektist.

Didaktika üldmõistega olin tuttav, jaotuse peale polnud kunagi eriti mõelnud. Hästi kasulikuks pean didaktika “eesmärgid, sisu, meetodid” jaotust e. miks/mida/kuidas jaotust. See võimaldab küllaltki laiast valdkonnast mõeldes endale kiirelt mingi struktuur tekitada.

Eesti kooliinformaatika ajaloo ülevaade oli minu jaoks informatiivne mitte pigem selle pärast, et “mis juhtus, mis järjekorras”, vaid hoopis, kuidas arenguid kokku võtta ja millistel skaaladel dünaamikat hinnata. Toodud “Eesti kooliinformaatika pendli” mudel koos teiste riikide kooliinformaatika sisu võrdlusega on väga heaks lähtekohaks, millele oma esimest grupitööd üles ehitada. 

Ülevaade Eesti informaatika ainekava kontseptioonist ja selgitused selle kujunemise kohta, andsid taustinformatsiooni, et “miks asjad on nii nagu nad on”. Siin on minu jaoks pigem huvitav koht, kuidas ühiskonna ja kultuuri üldine tunnetus mõjutab seda, mida mingis valdkonnas parajasti oluliseks peetakse ja esile tõstetakse (praktilised vs. teoreetilised oskused). Kuidas erinevad huvigrupid oma eesmärke läbi suruvad (tööturu vajadused) ning kuidas äkiline ühes suunas liikumine tagasilööke annab (pendli-efekt).

Informaatika ainekava kontseptsioon tabeli kujul andis mulle tegelikult esimest korda mingigi ülevaate, mida ja kuna informaatika alaselt üldhariduskoolis õpetatakse – või vähemalt õpetama peaks.