Vastuseks: Assignment 6-le

Partnerhinnang on antud Kaidi L loodud õppematerjalile.

Link õppematerjalile

Link blogipostitusele

Hinnangu aluseks on LORI raamistik nagu seda on kirjeldanud Leacock ja Nesbit (2007).

Sisu kvaliteet.

Leacock ja Nesbit (2007) põhjal iseloomustavad seda hindamiskriteeriumit õpiobjekti sisu tõepärasus, täpsus, tasakaalustatud esitlusviis ja sobiv detailsusaste.

Vaatluse all oleva õpiobjekti sisu on minu hinnangul suurepärane. Kõik kasutatud infomaterjalid pärinevad usaldusväärsetest allikatest (kas lingitud otse, või kui on tehtud kokkuvõte, siis on see korralikult viidatud) ja sisaldavad tõest informatsiooni. Esitatud informatsioon on sihtrühma jaoks (riigiõiguse kursusega alustavad üliõpilased) sobiva detailsusastmega.

Kohandumine õppija vajadusele

Leacock ja Nesbit (2007) põhjal iseloomustavad seda hindamiskriteeriumit õppematerjali sisu, tegevuste ja hindamiskriteeriumite vastavus õppija vajadustele.

Õppija profiil on tuvastatav autori blogipostitusest. Selleks on värske õigusteaduse üliõpilane, kel on vaja tuletada meelde gümnaasiumis õpitu põhiõiguste ja inimõiguste kohta.

Autor ise on seadnud õpiväljundid järgmiselt.

Üliõpilane:

1. on meenutanud gümnaasiumis põhiõiguste ja inimõiguste kohta õpitu; 
2. selgitab põhiõiguste ja inimõiguste teemaga seotud mõisteid; 
3. leiab seoseid põhiõiguste, -kohustuste ja vabaduste vahel; 
4. mõistab põhiõiguste kaitsmise võimalusi; 
5. on valmistunud põhiõiguste seminariks. 

Minu hinnangul võimadab loodud õppematerjal kõik need õpiväljundid katta. Eriti tahan siin tuua välja väga head ja läbimõeldud interaktsioonide kasutamist, mis toetab meenutamist ja uute seoste loomist.

Autori poolt valitud õpiväljundid vastavad täielikult õppija profiilile ja on loodud materjaliga kaetud ja toetatud. Seega on ka see aspekt täidetud suurepäraselt.

Motiveeritus

Leacock ja Nesbit (2007) põhjal iseloomustavad seda hindamiskriteeriumit õppematerjali omadus olla sihtgrupi jaoks huvitav ja motiveeriv. Selle hindamisel on kasulik lähtuda Wigfieldi ja Eccles’i (2000) ootuste ja väärtuse teooriast (Expectancy-value theory), mille kohaselt motivatsioon sõltub sellest kui palju õppija ülesannet väärtustab – millised on õppija ootused ülesandele ja kuidas ta hindab oma ressursikulu ülesande lahendamiseks.

Minu hinnangul on tegemist õppija jaoks väga motiveeriva materjaliga. See on eesmärgistatud kui alusteadmisi meenutav ja toetav materjal, mis annab eelduse riigiõiguse kursuse edukaks läbimiseks. Õppematerjali eesmärk ja vajalikkus on seega üliõpilase jaoks selgelt nähtav ning seetõttu võib eeldada, et motivatsioon selle kasutamiseks on toetatud. Hindan ka seda aspekti “Suurepäraseks”.

Näitlikustamine

Leacock ja Nesbit (2007) põhjal iseloomustavad seda hindamiskriteeriumit õppematerjali juures kasutatud meediaelementide sobivus süvendatud õppimise ja efektiivse kognitiivse töötluse tarbeks.

Minu hinnangul kuuluvad loodud õppematerjali juures selle aspekti alla 5-ndal leheküljel olev õppevideo (H5P vahenditega interaktiivseks muudetud), ja 6-ndal leheküljel olevate sähvikute (flash card) kujundus. Ülejäänud pildimaterjal täidab rohkem kujunduselementide rolli.

Kasutatud video on ülihea tehnilise ja sisulise kvaliteediga, selle juurde loodud kontrollküsimused toetavad esitatud materjali omandamist.

Esialgu võib tunduda, et ka sähvikute kujundamisel kasutatud pildid on lihtsalt kujunduselemendid, kuid tegelikult kannavad need olulist rolli. Kuna sähvikud on vahend mälu treenimiseks ja seoste loomiseks, siis toetavad valitud visuaalsed sümbolid mitmetasandiliste (tekst-sisu-visuaal) seoste tekkimist mõistete vahel, see omakorda tagab suurema tõenõosuse hilisemaks edukaks meenutamiseks.

Võttes arvesse ülaltoodut on ka selle kriteeriumi hinnanguks “suurepärane”.

Kasutusmugavus

Leacock ja Nesbit (2007) põhjal iseloomustavad seda hindamiskrit õppematerjali navigatsioonivahendite arusaadavus, kasutajaliidese intuitiivsus ja selle abivahendite kvaliteet.

Autor on õppematerjali loomiseks valinud standardse H5P Course Presentation malli, mis tuleb koos oma kastajaliidesega, mille üle autoril väga palju kontrolli ei ole.

Üldjoontes on kõik väga hästi. Kasutaja jaoks on arusaadav kuidas materjalis navigeerida, kui kaugel parajasti ollakse jne.

Väike mure on interaktiivsete elementidega (4. 7. ja 13. slaid), kus “Kontrolli” nupuni jõudmiseks on tarvis allapoole kerida. Samas tuleb möönda, et vahend ei anna materjali koostajale siin palju häid valikuid – interaktsiooni lühemaks tegemine kahandab selle sisukust. Vaid 8-ndal slaidil on tegemist autori kerge hooletusveaga, kus pool rida teksti on slaidilt välja jäänud – selle saab kergelt parandada.

Hindan selle aspekti tööst “heaks”.

Ligipääsetavus

Leacock ja Nesbit (2007) põhjal iseloomustab seda hindamiskriteeriumit see, kuidas õppematerjali disainimisel on arvestatud selle sobivusega puudega kasutajatele.

H5P sisu sobivust puudega kasutajale kontrollitakse Web Content Accessibility Guidelines 2.1 standardi vastu. Sellel lingil on tabel H5P mallidest ja nende vastavusest standardile.

Kõik autori poolt kasutatud H5P elemendid on kuulutatud vastavaks WCAG 2.1 standardile.

Sisu poolest võib ainsana tuua välja probleemi videomaterjalis teksti kujul oleva informatsiooni kättesaadavusega nägemispuudega kasutaja jaoks. Kõik muud elemendid peaksid olema ekraanilugemistarkvara abil kättesaadavad.

Hindan selle kriteeriumi “suurepäraseks”.

Taaskasutatavus

Leacock ja Nesbit (2007) põhjal iseloomustab seda hindamiskriteeriumit see, kuidas loodud õppematerjali saab kasutada erinevates kontekstides ja erineva taustaga õppijatega.

Lähenen selle kriteeriumi hindamisele kõigepealt tehnilisest küljest. Siin on hetkel päris suur probleem.

Õppematerjali praegune avaldamiskeskkond (https://sisuloome.e-koolikott.ee/) eemaldab H5P sisult jaluse koos “Reuse”, “Rights of Use” ja “Embed” funktsionaalsusega. Seega läheb kaduma peaaegu kogu H5P taaskasutatavuse funktsionaalsus – kasutaja ei saa õppematerjali manustada ega alla laadida. Mis omakorda tähendab, et ta ei pääse ligi ka Course Pressentation mallis kasutatud alamelementidele, mida ta muidu saaks kopeerida ja oma loodavas materjalis kasutada.

Õnneks peaks lahendus olema küllaltki lihtne. Piisab materjali avaldamisest e-koolikotis või mõnes muus standardses H5P sisu kuvavas keskkonnas.

Sisulise taaskasutatavuse poole pealt mul pretensioonid puuduvad. Materjal on mõeldud küllaltki laiale sihtrühmale ja on ka ise sissejuhatavat laadi ning mitte liiga kitsas. Saab kindlasti kasutada päris mitmel otstarbel.

Tehnilise taaskasutatavuse probleemi tõttu praegu hindeks “Nadi”

Ühilduvus

Leacock ja Nesbit (2007) põhjal iseloomustab seda hindamiskriteeriumit vastavus rahvusvahelistele standarditele ja spetsifikatsioonidele.

Minu hinnangul on tegemist igati standardse lahendusega. H5P kasutamine ise tagab juba hulgale tehnilistele standarditele vastavuse – mis paljuski on H5P mõte.

Nagu nägime ligipääsetavuse juures on täidetud ka WCAG 2.1 nõuded ning valitud Course Presentation mall on suurepäraselt kaetud ka xAPI võimekusega nagu näha sellelt lingilt.

Selle kriteeriumi eest hindeks “Suurepärane”.

Koondtabel

	Nadi	Keskpärane	Hea	Suurepärane
Sisu kvaliteet				x
Kohandumine õppija vajadustele				x
Motiveeritus				x
Näitlikustamine				x
Kasutusmugavus			x
Ligipääsetavus				x
Taaskasutatavus	x
Ühilduvus				x

Allikad:

Tracey L. Leacock, & John C. Nesbit. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Journal of Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. http://www.jstor.org/stable/jeductechsoci.10.2.44

Wigfield, A. & Eccles, J. S. (2000). Expectancy-value theory of achievement motivation. Contemporary Educational Psychology, 25, 68–81.