Assignement 2: Lugemispäevik 2: Digitaalse õppevara kvaliteet

Kuna loengus käsitletud teemade juures pakkus mulle kõige rohkem huvi digitaalse õppevara kvaliteedi hindamine, siis valisin lugemiseks Elias et al. (2020) hindamismudeli. Kuna märkasin, et laiemalt on digitaalse õppevara kvaliteedi mõistet käsitletud ka Camilleri et al. (2014) uuringuaruandes, siis otsustasin, et vaatlen kõigepealt varasema uuringuaruande käsitlust digitaalse õppevara kvaliteedist üldisemalt ning seejärel püüan märgata, kuidas sobitub selle konteksti hilisemalt koostatud hindamismudel.

Camilleri et al. (2014) uuringukokkuvõttes vaadeldakse avatud õpematerjalide kvaliteeti väga laias perspektiivis läbi kogu õppematerjali elutsükli. Kuna “kvaliteet” on üsna laialivalguv mõiste, siis toovad autorid välja erinevad kvaliteedi aspektid, mis on rakendatavad just avatud õppematerjalide hindamiseks:

• Tulemuslikkus – kas materjal täidab oma eesmärki. Avatud õppematerjalide kontekstis võib see viidata sellele, kui lihtne on materjali taaskasutada või hoopiski materjali hariduslikule väärtusele.
• Mõju – mõõdik, mis näitab mõõdetava tulemuslikkust. Mõju sõltub õppematerjali enda olemusest aga ka kontekstist ja viisist, kuidas seda kasutatakse.
• Kättesaadavus – Avatud õppematerjalide kontekstis hõlmab see näiteks materjali kasutamislihtsust ja arusaadavust. Kättesaadavus on tulemuslikkuse ja mõju saavutamise eeltingimuseks.
• Korrektsus – Avatud õppematerjalide kontekstis tähendab see detailitäpsust ja vigade puudumist.
• Kvaliteeditase – Avatud õppematerjalide kvaliteeditase iseloomustab õppematerjali võrdluses teiste samalaadsetega ning materjali enda maksimaalse teoreetilise kvaliteediga.

Nende kvaliteediaspektide ja kaasnevate mõistete paremaks mõistmiseks otsustasin luua mõistekaarti 1.

Elias et al. (2020) pakuvad oma artiklis avatud õppematerjalid kvaliteedi hindamismudeli, mis annab õppematerjalide kvaliteedi hindamisele mõistagi hoopis kindlapiirilisema ja selgema väljundi. Samas on see aga ka muidugi palju kitsam, sest mõõdetakse õppematerjalide kindlaid dimensioone ja nende aspekte. Mõõdetavateks dimensioonideks valiti vastavalt OEC (The Open Education Consortium) määratlusele:

• Õpisisu struktuur
• Õpisisu omadused
• Enesehindamisvahendid

Õpisisu struktuuri osas seadsid Elias et al. (2020) järgnevad mõõdikud:

• Taksonoomiate selgus – nimetused on lühikesed ja kirjeldavad; materjalide nimetused on vastavuses sisu pealkirjaga; pealkirjades on võimalik järeldada edenemist materjalis.
• Sirvimismugavus – hierarhiline, hästiorganiseeritud struktuur, materjal on hästi liigendatud.
• Struktuuri kohandatavus – olemas on viis esitada materjali väiksemate osade kaupa.
• Sisu leitavus – sisu kirjeldamiseks kasutatakse standardseid metaandmeid

Minu hinnangul tegelevad need mõõdikud peamiselt selle kvaliteedi aspektiga, mida Camilleri et al. (2014) kirjeldasid kui “kättesaadavust”. Nende mõõdikute täitmine tagab, et materjal on leitav tervikuna aga ka seda, et materjali enda siseselt on informatsioon mõistlikult paigutatud ja kergesti leitav ning seeläbi ka kasutatav. See on aluseks õppematerjali “tulemuslikkusele” ja “mõjule”.

Õpisisu omaduste osas määratlesid Elias et al. (2020) järgnevad mõõdikud:

• Tekstikvaliteet – õigekiri, loetavus.
• Sisu kohandatavus – erinevate sisuvormide olemasolu, erinevate materjalide esitusviiside olemasolu, erinevat tüüpi sisu vaheline järjepidevus
• Sisu sobivus erinevatele seadmetele – erinevat tüüpi toetatud seadmete arv; Seadmete sobivuse kontrollmehhanismi olemasolu.
• Juurdepääsetavus – vastavus juurdepääsu tagavatele standarditele; kontroll, et on olemas sisu alternatiivne esitlusviis juurdepääsetavuse tagamiseks.
• Mitmekeelsus – sisu on olemas mitmes keeles; olemas on mehhanism sisu tõlkimiseks; olemas on mehhanism tõlgitud materjali sünkroonseks kättesaadavuseks.

Ka need mõõdikud võib kategoriseerida õpimaterjali kvaliteedi osas peamiselt “korrektsuse” ja “kättesaadavusega” tegelevateks. Samas võib siin näha juba ka jõudmist “mõjuni”, mis avaldub sisu kohaldatavuse ja erinevatele seadmetele sobivuse osas, sest see mõjutab otseselt, kuidas materjali kasutatakse.

Õppematerjalide hindamise viimase dimensioonina käsitlevad Elias et al. (2020) õppematerjalis leiduvaid enesehindamise vahendeid:

• Enesehindamise vahendite olemasolu – kas vahendid enesehindamiseks on ülds olemas; kas kontrollvastused on olemas; millisel määral enesehindamisküsimused õpisisu katavad; Kuidas on enesehindamisküsimused genereeritud (materjali autori poolt, või automaatselt).
• Enesehindamise küsimuste variatiivsus  – küsimuste tüüpide arv; küsimuste arv iga tüübi kohta.

Need mõõdikud on minu hinnangul juba palju otsesemalt seotud “mõju” ja “tulemuslikkusega”, sest võimaldavad materjali kasutajal endal muuhulgas mõõta ka materjali mõju oma õppeprotsessile. Samuti sõltub neist veidi kaudsemalt, kuidas materjali kasutatakse.

Kokkuvõtteks on näha, et kuigi Camilleri et al. (2014) uuringukokkuvõte käsitleb avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamist hästi suures pildis, tegeledes üldise kvaliteediraamistiku kirjeldamisega (sh. kuidas kvaliteetselt kvaliteeti mõõta), on selles kokkuvõttes käsitletud kvaliteedi aspektid täiesti seostatavad juba palju kitsama ja praktilisema reaalse mudeliga avatud õppematerjali kvaliteedi hindamiseks. On näha, et reaalsete mõõdikutega on raskem katta õppematerjalide kvaliteedi vähem konkreetseid ja rohkem tunnetuslikke aspekte.

Olen rahul, et otsustasin sel korral kõrvutada ja seostada materjali mitmest artiklist. Kuigi see võttis oluliselt rohkem aega ja tulemus pole kuigi mahukas, leian, et õppimise seisukohalt oli tegemist efektiivse lähenemisega.

Allikad:

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36